![]() Halduskohtute seadusrikkumine tuleb lõpetada20. oktoober 2004Hr. Allar Jõks Eesti Vabariigi õiguskantsler Koopiad: Hr Märt Rask, Riigikohtu esimees Hr Jaan Kartau, Tallinna Ringkonnakohtu esimees Pr Viive Ligi, Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi esimees Pr Sirje Tromp, Tallinna Halduskohtu esimees 1.10.2004 Austatud härra Allar Jõks! Soovin Teile jõudu riigi põhiseaduse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtete kaitsmisel. Palun ärge andke järele valitsejate ja tipp-poliitikute survele, kes omakasu huvides on ammu unustanud, et nad teenivad rahvast ja peavad täitma seadust. Olen BNSi tänasest uudisest (kell 10.31, "Halduskohtute seadusrikkumine tuleb lõpetada", vt kõrvalasuvat teksti) ja portaalist www.minut.ee saanud teada ühest tõsisest probleemist, mis kindlasti peaks pälvima Teie kõrgendatud tähelepanu. Lisan lingi www.minut.ee portaali uudisele: http://www.minut.ee/arvamus/04/10/01/104249.shtml Olen sellest uudisest šokeeritud. Ma ei suuda mõista, kuidas võivad kohtud seadust mitte täita. Usaldus riigi õigussüsteemi vastu ja usk, et minu õigused on kaitstud, põhinevad eelkõige minu usaldusel kohtusüsteemi vastu ja teadmisel, et kui riik minuga mingis haldussuhtes valesti käitub, siis saan ma alati oma õigusi kaitsta halduskohtus. Fakt, et seadus näeb halduskohtule ette kodaniku kaebuse lahendamise kahe kuu jooksul, aga tegelikkuses venib see aasta või kauemgi, tekitab minus ohutunde ja küsimuse, kas minu kaebeõigus on tegelikkuses ikka tagatud või mitte. Enne Teile kirjutamist kontrollisin Tallinna Ringkonnakohtu koduleheküljelt kohtuistungite ajakava, kust nägin, et tõele vastab hr Mandre avalduse väide, et selles kohtus on haldusasjade ootejärjekord sageli 11,5 aastat. Kui sinna juurde arvestada ooteaeg 0,51 aastat I astme kohtus, siis muutub isikul tõsisemates küsimustes kohtusse pöördumine täiesti mõttetuks, sest 22,5 aasta pärast on selliste kaebuste lahendamiseks juba liiga hilja. On arusaamatu, miks riik midagi ette ei võta. Juura eriala on ülikoolides populaarne, kindlasti koolitatakse Eestis häid juriste, kellest saaks ka häid kohtunikke. Nähes praegust kriisisituatsiooni, tuleks uute kohtunike väljaõpetamiseks ja kohtunike kohtade loomiseks teha operatiivseid jõupingutusi, et võimalikult lühikese ajaga saaks halduskohtud hakata seadust täitma kodanike kaebusi läbi vaatama kahe kuu jooksul. Kui selgub, et riik ei kavatsegi midagi reaalselt ette võtta, siis tuleb tõeseks lugeda hr Mandre püstitatud kahtlust, et tegu on riigivalitsejate jultunud põhiseadusvastase tegevusetusega, millega riigivalitsejad sisuliselt pidurdavad õigusemõistmist halduskohtutes, kaitstes seeläbi enda ja riigiametnike puutumatust ja karistamatust kõige halvemas tähenduses. Palun Teil ülalkirjeldatud probleemiga tegelda ja soovin Teile selleks edu! Austusega Maria Kivi Post Scriptum: Et käesolev kiri ei tunduks halduskohtute peale tehtud salakaebusena, siis saadan sellest koopia ka Tallinna Halduskohtu ja Ringkonnakohtu esimeestele ning Riigikohtu esimehele. Loodan, et auväärsed kohtunikud mõistavad ka ise kohtute ülekoormusest tingitud probleeme ning on huvitatud nende probleemide lahendamisest. Portaalist www.minut.ee Indrek Mandre kirjutab: "Esitasin eile AS Adonis Baltic Timber Groupi nimel avaliku pöördumise, milles nõudsin valitsuselt ja peaministrilt aru abinõude kohta, mida on ette võetud halduskohtute poolt kaebuste läbivaatamise tähtajast mittekinnipidamises seisneva seaduserikkumise lõpetamiseks. Samas küsimuses tegin ma avaliku pöördumise ka käesoleva aasta 9. märtsil. Seadus näeb ette, et halduskohtud peavad kaebused läbi vaatama kahe kuu jooksul ning vaid asja erilise keerukuse korral võib seda teha kolme kuu jooksul. Seda seadust endiselt ei järgita. Eriti katastroofiline on olukord Tallinna Ringkonnakohtus, kus halduskolleegium suudab apellatsioonkaebusi läbi vaadata väga sageli alles aasta, halvimatel juhtudel koguni poolteist aastat pärast I astme kohtuotsuse tegemist. Põhiseaduse § 14 paneb kohustuse tagada isikute õigused ja vabadused nii seadusandlikule, täidesaatvale kui kohtuvõimule. Selle kohustuse täitmiseks peab kohtuvõim eelkõige ise täitma seadust, mille nõudeks on ka kaebuste tähtaegne läbivaatamine. Täidesaatev võim peab looma kohtuvõimule seaduse täitmiseks vajalikud tingimused koolitama ja palkama piisava arvu kohtunikke ning andma kohtutele vahendid tõhusaks kohtumõistmiseks. Selliseid tingimusi seni Eestis loodud ei ole. Olukord on hull ja hullemaks läheb. Halduskohtud on loodud, et lahendada kodanike ja firmade kaebusi riigi tehtud ülekohtu asjades ning kaitsta kodanikku või firmat kui nõrgemat poolt riigi kui tugevama poole omavoli ja õigusvastase tegevuse eest. Seadus nõuab, et kaebused tuleb lahendada mõne kuuga, vajadusel võib sellele II astme kohtus kuluda lisaks veel mõni kuu, mis oleks ka normaalne. Kuid tegelikkuses vältab kahe kohtuastme läbimine vähemalt kaks aastat. See on täiesti ebanormaalne ja lubamatu. Nii pikka kohtuvaidluse ooteaega ei pea paljud kaebajad vastu, paljud loobuvad oma õiguste kaitsest, paljud saavad oma õiguse liiga hilja, siis, kui sellega enam midagi peale hakata ei ole n-ö postuumselt. Riigijuhid näivad sellist olukorda lausa soosivat ja nautivat, sest selline kohtumõistmise pidurdatus võimaldab valitsejatel ja riigiametnikel kontrollimatult tegutseda, kartmata mingit vastutust. Sageli tunnistatakse mingi ametniku teod halduskohtus õigusvastaseks siis, kui ta juba ammu ametist lahkunud on. Uus ametnik aga vaid naerab juhtunu üle ning jätkab oma eelkäija vaimus. Tegemist on jultunud ja jätkuva põhiseaduse rikkumisega, mis väljendub selles, et riigivalitsejad ei võta midagi konkreetset ja tõhusat ette selleks, et halduskohtud suudaksid hakata seadust täitma. Valitsejate tegevusetuse motiivid võivad olla arusaadavad, kuid kindlasti on need ebaseaduslikud ja sellist valitsejate tegevusetust ei tohi sallida. Oma pöördumise saatsin lisaks valitsusele ja peaministrile ärakirjana ka Riigikogu liikmetele, õiguskantslerile, Riigikohtu esimehele ning paljudele parteidele, kodanikeühendustele ning organisatsioonidele. Samuti meediale palvega seda pöördumist kajastada." Viimati muudetud: 20.10.2004
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |