![]() Nädala juubilar ANDREW LLOYD WEBBER 65Urmi Reinde & Co, 20. märts 2013Muusikaligeeniusele Andrew Lloyd Webberile pole kindlasti elevant kõrva peale astunud. Pigem on tihti märgitud, et helilooja veresoontes voolab hoopiski muusika. Nimelt on ta pärit väga musikaalsest perest: ema oli viiuldaja ja pianist, isa - helilooja. Webber sündis 22. märtsil 1948 Londonis ning väidetavalt juba kolmeaastaselt avaldus tema tähelepandav kirg muusika järele. Üheksaselt mängis Andrew silmapaistvalt orelit, metsasarve ja viiulit ning oli alustanud muusikapalade komponeerimist. Sellest 43 aastat hiljem, aastal 1991, sai temast esimene ja seni ainuke helilooja, kellel on Londoni West Endi lavadel ühekorraga olnud mängukavas kuus muusikali. See ei saa olla üllatav, sest Webberi repertuaari kuuluvad kõige tuntumad ja populaarsemad muusikalid selle žanri ajaloos - „Kassidest" kuni „Evita'ni" välja ning sealt veel edasi „Ooperifantoomini". Nende lavateoste tuntuimad meloodiad on kindlasti ületanud muusikalimaailma ja levimuusika vahelise barjääri ning suurem osa muusikat armastavatest inimestest üle kogu maailma suudab kerge vaevaga neid kaasa ümiseda. Ülikooliõpinguid alustas Webber hoopis teises valdkonnas. 1965. aastal astus Oxfordis Magdaleni kolledžisse ajaloo erialale, sest tema lapsepõlveunistus oli saada Inglismaa parimaks vanade monumentide inspektoriks. Paraku kukkus ta kõrgkoolist pärast esimest semestrit välja (muusikamaailma õnneks!) ning jõudis oma tõelise kutsumuseni Royal College of Music'us tudeerides. Hiljem on ta kaudselt pöördunud tagasi ka ajalootemaatika juurde - talle kuuluva suvekodu Sydmonton Court'i vanimad osad pärinevad 16. sajandist. Oma Oxfordi-aastal sai Webber kirja 21-aastaselt juuratudengilt Tim Rice'ilt, kes pakkus ennast laulusõnade kirjutajaks. Miski selles kirjas huvitas Webberit ning tollest ajast sai kokku ülimalt dünaamiline duo, kes töötas nagu õlitatult peaaegu kakskümmend aastat ning kelle koostöö krooniks kujunes kindlasti „Evita" lavalejõudmine. Pärast Rice'iga koostöö lõppu ei jäänud Webberi edu muusikalilavadel toppama. 1980. aastaid võib pidada tema jaoks murranguliseks läbimurdeks. 1981 tuli lavale muusikal „Kassid" („Cats"), mille lavastuse ettevalmistamisel kohtas Webber noort andekat ja ilusat lauljannat Sarah Brightmani, kellest hiljem sai tema teine naine ning kõige kuulsam Christine'i osatäitja „Ooperifantoomi" lavastuste pikas reas. Lisaks populaarsusele laval on Webberit pärjatud mitme kõrge autasuga, kõige märkimisväärsem neist rüütliseisusesse tõstmine aastal 1992. Ta on võitnud ka seitse Tony auhinda, kolm Grammy't ja filmimuusika Oscar'i (muusikalist „Evita" pärit looga „You must love me"; sama laul võitis ka Kuldgloobuse). Oscar'ile on olnud nomineeritud ka „Ooperifantoomi" ja „Jeesus Kristus, superstaari" muusika. Ehkki Webber on end tänaseks majanduslikult kindlustanud ning talle kuulub hinnaline kunstikogu, ei pea ta ennast aineliste väärtuste ületähtsustajaks. Ta on väitnud, et „muusika, arhitektuur ja pildid on alati olnud mu kired, ning materiaalne jõukus on minu jaoks vahend, mille eest olen saanud lubada pilte, mis mulle meeldivad". Sellest mõttekäigust hoolimata on ta läbi aastate kuulunud Suurbritannia saja rikkama inimese sekka, mis kindlasti aitab tal meelepärast kunsti edasi soetada. Suure muusiku perekonnaelu kohta leidub nii netis kui ka trükis vähe andmeid, kuid on siiski teada, et tal on viis last kolmest abielust. Andrew Lloyd Webberil ning tema muusikalidel on ka üsna tihe side Eestiga ja meie teatripublikuga. Vanemuise teater on lavale toonud mitu Webberi muusikali; esimesena tuli välja „Evita", mille lavastust helilooja väga soojalt tagasisidestas ja mis pälvis tema varjamatu tunnustuse. Meil on korraldatud ka Webberi muusika galakontsert. Krooniks sai Tallinnas IX noorte laulu- ja tantsupeol 2002. aastal esmaettekandele tulnud Andrew Lloyd Webberi loodud laul "Keegi pole üksi päikese all", mille teksti autor on teenekas poetess Leelo Tungal. Tegemist oli väidetavalt Webberi esimese teosega, mis on kirjutatud tekstile, mis pole originaalis ingliskeelne. Selle laulupeo teemaks oli mäletatavasti „Ei ole üksi ükski maa". See laul võiks Rahvarinde 25. aastapäeva eel meile tänagi väga tähenduslikult mõjuda, nüüd juba üle-euroopalises kontekstis. Eesti ja Webberi koostöö saab aga võimsa jätku, sest 2012. aasta lõpul kirjutas Vanemuine alla lepingule, mis lubab lavale tuua „Ooperifantoomi" - Vanemuisest saab maailmas kolmas teater, kellele antakse uuslavastuse õigused. Eeldatavalt on esietendust oodata 4. oktoobril 2014. Tuleb küll varuda kannatust, kuid eestikeelse „Ooperifantoomi" lavaleootamine on kindlasti ooteaega väärt. Urmi Reinde & Co Viimati muudetud: 20.03.2013
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |