Jätke lastele söögiraha alles!

Suur trahv kutsub esile stressi, aga sellises seisundis tulevad uued avariid ja muud hädad. Kui sulle ikka määratakse trahvi 17000–20000 krooni, aga su palk on 3000–4000 ja laps küsib süüa, siis ei jõua seda trahvi maksta ka kümne aastaga. Inkassofirma paneb oma 4000 veel otsa, noortel niigi laenud kaelas.

Mida küll inimestega tehakse! Tulge ometigi mõistusele! Keegi ei vaidle vastu – sõita tuleb korralikult, korrarikkujat peab karistama, aga ei tohiks kaotada reaalsustaju.

Mõelge ise: kui eesmärk on liiklusohutuse parandamine, võiks load õnnetult nn väärteoliselt  kauemaks ära võtta ja väiksem trahv teha. Naisel kodus süda kergem mõni aeg ja lastele jääb söögiraha alles. Aga tutkit! – raha ju vaja mõjukatele isandatele-emandatele. Karistajad  naudivad oma võimu, eks nemadki taha mugavalt elada, seepärast mõnuga kritseldataksegi trahvikviitungeid.

Mujal maailmas on ikka esikohal inimese hoiatamine, kui keegi ületab kiirust või saab hakkama muu liiklusüleastumisega, meil aga – jalamaid karistamine-mõnitamine, ja kohe täie rauaga…

Ah et autosid juba liiga palju, sellepärast peab mõistuse mõnele trahviga pähe panema? No ega välismaal autosid vähem ole.

Tuleks klaarida trahvide, sh liiklustrahvide määramise ja kasutamise korda. Justiitsministeerium peab ikka peaga hakkama mõtlema. Juristid võiksid ohutusprofülaktikat viljelda.

VIIRE RATAS, Mustamäe, Tallinn

Jaga |