Korteriühistu juhi või kinnisvarahaldaja töötasu

Enno Erstu,      01. juuni 2005


Arvestades vabariigis kehtestatud seadusandlust ja lähenedes probleemile kinnisvarahindadest lähtuvalt, on kinnisvara halduse ja hooldusega tegeleval isikul kortermajades õigus saada tänapäeva tööturule kohast palka. Valides kinnisvarahaldajaks isiku, kellel on halduri kutse või tunnistus kursuselt, mille käigus on läbitud vähemalt 160tunnine ühistu juhi koolitus, ja kui ta on töötanud üle kolme aasta erialal, tuleb talle kindlustada ühiskonnas aktsepteeritav tasustamine. Sellise isiku valimisel saame oma kinnisvarale minimaalselt koolitatud juhi, kes on võimeline andma tasemel teenust, kes oma ettevalmistuselt suudab toime tulla kerkivate probleemidega, kes suudab vastavalt saadud teadmistele otsustada.
Ühiskondlikult (või oma põhitöö kõrvalt) seda tööd tegevad isikud ei suuda probleeme lahendada seadusandluse tundmise seisukohast ega üldiste kinnisvaraalaste teadmiste poolest. See võib minna ühistule kallimaks kui palgata atesteeritud spetsialist. Samas on kogemus näidanud, et tegevjuht on parem kui hooldusfirma. Ilmselt tunneb tegevjuht end peremehena, aga hooldusfirma töötaja oma firma teenuse pakkujana.
Ühiskonnas arutatakse ühistu esimeeste ja ühistu raamatupidajate poolseid petmise juhuseid. Elu on näidanud, et sularaha andmine piiramatult ühe isiku valdusse võib sassi ajada rahakotid. Peaks kehtima nõue, et sularahatehinguid ei tohi teha üle paari tuhande krooni kuus ja laekumine käiks läbi panga. Samas peaks aga saadav töötasu olema konkurentsisuutlik ja toimuma arvelt arvele.
Et olen Tartus tegelnud korteriühistuga üle üheksa aasta ja omandanud kinnisvarahalduri (II) kutseoskused, julgen selles piirkonnas pakkuda ühistutele juhtide tasustamiseks järgnevat skeemi:

Tuginedes eelnevale ja alampalgamäärale (2690), kehtestada juhile soovituslik palk Tartu piirkonnas:
5–15 korterit – töötasu 1345 krooni
15–30 korterit – töötasu 2690 krooni

Alates 31. korterist eelmise astme palk pluss 37,5% miinimumpalgast:
31–45 korterit – töötasu ümmardatult 3700 krooni
46–60 korterit – töötasu ümmardatult 4710 krooni
61–75 korterit – töötasu ümmardatult 5720 krooni jne kuni 200 korterini, mis tundub olevat ühe inimese piir.

Töötasule lisanduvad riiklikud maksud palgalt. Seega, kuni 15 korteriga maja puhul on töötasufond 1796 krooni ühistu juhi kohta jne. Palgalt arvestatakse isiku tulumaksu ja muid makse.
Töötasu tõus peab toimuma järjekindlalt, vastavalt vabariigi valitsuse kehtestatavale miinimumpalgale. Juht peab perioodiliselt läbima täiendkoolitusi.
KÜ võib täiendavalt maksta hüvitisi mobiiltelefoni kõnekaardi eest, isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitust jne.
Vaja on väärtustada korteriühistu juhi professionaalsed teadmised ja selle tänamatu töö tegija närvikulu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)