Pühapäeval võitis Eesti

URMI REINDE,      23. oktoober 2002


Mina otsin ja sina otsid,
Igaüks otsib oma.
Mina leidsin ja sina leidsid,
Kes hooletu, jääb ilma!

Umbes nii see valimiste ringmäng meil käis. Kodaniku tasandil. Kohalikul tasandil. Riigi tasandil. Igaüks kõigepealt ikka iseendale, siis igaüks kodulinnale/koduvallale, lõpuks igaüks riigile. Valimiste kaudu on üks hing kõige lühemat teed pidi seotud riikliku iseolemisega - nähtusega, mida ajalugu on Eestile kinkinud väga vähe. Ja siit minu esimene järeldus - kõik need 52,4 %, kes tulid valima, tunnustasid tahet oma riigina edasi eksisteerida.

Pühapäev, 20. oktoober 2002 jääb poliitlukku mitme näitajaga. Kümne aastane ring sai täis. Kui jaanuaris 1992 lahkus üks jõulisemaid poliitikuid Edgar Savisaar peaministri kohalt ja oktoobris 1992 tuli võimule uus platsipuhastamise poliitika, siis oktoobris 2002 on Tallinna linnapea ning edukaima erakonna juht Edgar Savisaar taas teel peaministri toolile ja plats sai sedakorda puhtaks platsipuhastajatest. Selles protsessis on osutunud vaieldamatuteks teguriteks ühiskonna teadlikkuse tõus, toonase "uue poliitika" valusa kinnimaksmise viljad ja ühe erakonna truudus oma põhimõtetele ka kõige sügavamatel kriisihetkedel. Sest minu arvates ei olnud seekordsete valimiste põhiline märk mitte pikalt prognoositud Keskerakonna võit, vaid Isamaa ja Mõõdukate väljajäämine olulistest volikogudest.

Teine imekspandav tulemus oli muidugi Res Publica - tõsi küll, ebaühtlane, aga siiski ootamatu edu. Nende häälte kogunemine algas õigupoolest ammu enne uuspartei loomist. Nn parempoolsete erakondade pikaaegne ebastabiilsus, liidrite ülim enesekindlus, prognoosimisvõimetus ja koostöötahte puudumine ühiskonna sotsiaalse tugevuse eest seisvate erakondadega, nn vene poliitika järjekindlusetus ning lõpuks omavaheline kisklemine on ammu viidanud sellele, et nende valijal saab ühel päeval mõõt täis. Ja see päev pühapäeval tuli.
Kui Mart Laari erakordselt nukker nägu pühapäeva öösel ETV-s ekraanile ilmus ja kui ta Isamaa hävingu põhjuseid analüüsis, ei rääkinud ta sõnagi enesekriitikast. Sisutühi väide "eks peab tööd tegema" ei kõlanud tõttöelda veenvalt. Erakonnal, kes kümnest aastast on võimul olnud kuus, peaks mingisugune töö juba tehtud olema. Ei sõnagi sellest, et äkki on isamaaline töö olnud vale?
"Isamaa on erastanud isamaa aate. Ta müüb seda eduga," valas tuttav poetess oma kibeduse sõnadesse Isamaaliidu hiilgeaegadel, kui lasti vastutustundetult pumppüssi, mehkeldati vastutustundetult GIBBi, raudtee ja rahvusvaheliste sulidega ning üks isamaaline "tahan olla sõber" ostis endale vastutustundetult koos Eesti iseseisvuse vastu võidelnud Koganiga pealinnapea ametikoha. Möödunud pühapäev kujunes isamaalise vastutuse päevaks.

Mõõdukatele iseloomulik põhjendus nende nõrkuse kohta kõlas esmaspäeva hommikutelevisioonis. Algaja poliitik, kes sai 61 häält, ütles põlglikult: rahva tase! Rahva taset Mõõdukad lihtsalt ei tunne…

Uskumatu sensatsioon! Dramaatuline lugu! Nende sõnadega iseloomustas Indrek Treufeldt ETV valimisstuudio juhina Keskerakonna võimsat lainet üle Eestimaa. Kas ikka oli uskumatu? Sensatsioonina pidi see küll näima vaid poliitkaugele inimesele. Meedia tähelepanu olid kõik need astad pälvinud vaid edu, miljonid ja glamuur. Ja erakonnad, kes seda kõike propageerisid. Seekordseid võitjaid iseloomustas pigem lähedale jõudmine Tema Kõrgeaususele, põhiseaduslikule kõrgema võimu kandjale.

Villu Reiljan vastas täppi, kui küsiti, miks suurtes linnades käib tihe rebimine, aga maal on raske leida tegijaaid, kes kandideerimiseks nõusoleku annavad. Ta ütles: "Vallad jagavad vaesust ja vastutust, linnad jagavad raha ja võimu." Rahvaliit kahjuks nn Rüütli fenomeni korrata ei suutnud.

Poliitilise kultuuri hulka liigitaksin Eiki Nestori õpetussõnad "koolivend Juhan Partsile", kellele soovis vastupidamist eesootavatele poliitilistele katsumustele. Omamoodi teatepulga üleandmise hetk, kes pole!
Siim Kallas aga ei varjanud meelehärmi Haapsalu "muda" pärast - Reformi igavesena tundunud ainuvõim kuurordilinnas mõneks ajaks haihtus.

Lõpuks oli üsna nauditav kõikide kogenud erakondade suht üksmeelne hukkamõist "uue poliitika" tegijatele. Laiem valijaskond, kes samuti ei hoidnud karme sõnu tagasi lõppenud kamapaania erilise räpasuse üle, peab tunnistama, et jõhkruse, alatuse, vale, löögid allapoole vööd, anonüümse internetisõja ja labased võtted (näiteks Pärnu Postimehe eksitav reklaam "Valija meelespea") tõi kaasa Res Publica. Teleekraanil ütles selle otse välja Nõmme tippreformlane Urmas Paet. Kuid "uus poliitika" läks parempoolsuse pimeduses ekslejatele üsna hästi peale. Eelmine kord hääletasid nad Jüri Mõisa, nüüd Juhan Partsi, järgmine kord jälle kellegi kolmanda poolt!
Elu ja mängu määrasid aga valijaid, kes vaimu- ja meelekindlust üles näitasid. Nemad võtsid seekord jackpoti.

KESKMÕTE:
Võitjad jõudsid kõige lähemale Tema Kõrgeaususele, põhiseaduslikule kõrgema võimu kandjale.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (30)