Reformierakond ja IRL rahvaalgatuse seadustamist ei toeta

„Kahju, et valitsuserakonnad ei ole nõus võimaldama rahvale poliitikas suuremat osalust. Rahvaalgatuse seadustamine oleks mõjus ja otsene viis tuua inimesi poliitikale lähemale, et nad saaksid teha ettepanekuid seaduste muutmiseks või algatamiseks," rääkis Priit Toobal. Ta leidis, et Reformierakond ja IRL andsid oma eitava otsusega hinnangu Rahvakogu ettepanekutele.

„Valitsusparteid näitasid, mida nad arvavad inimeste suuremast kaasamisest ning kogu poliitika avatumaks muutmisest. Oli ju rahvaalgatuse seadustamine Rahvakogu üks põhilisi soove."

Keskerakondlaste eelnõu kohaselt oleks põhiseadusesse lisatud seaduse algatamise õigus vähemalt 25 000 hääleõiguslikule kodanikule. Selline põhiseaduse muudatus tooks parlamendile kohustuse rahva poolt algatatut menetleda. Nii saaks sõltumata Riigikogus esindatud erakondadest teha ettepanekuid seaduste muutmiseks või algatamiseks.

Toobali sõnul on hetkel põhiprobleem selles, et inimesed võivad küll kõikvõimalike petitsioonidega allkirju koguda, kuid sisulist arutelu nende üle parlament pidama pole kohustatud.

Riigikogu teatab:

Ülaltoodud teksti võttis Kesknädal ajakirjandusele laiali saadetud Keskerakonna fraktsiooni pressiteatest. Samal päeval saatis Riigikogu pressitalitus antud teema kohta teate vastupidise sõnumiga pealkirja all - „Põhiseaduskomisjon toetab rahvaalgatuse seadustamist".

See näitab, et ühe ja sama tulemuse kohta saab pressi alati väga erinevast vaatepunktist informeerida.

Riigikogu pressitalitus teatab, et põhiseaduskomisjonis oli arutlusel 21 Keskerakonna fraktsiooni liikme algatatud põhiseadust muutev eelnõu rahvaalgatuse võimaldamiseks (395 SE) ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Kongressi pöördumine Riigikogu poole rahvahääletuse korraldamisest.

Komisjon leidis, et rahvaalgatus osalusdemokraatia täiendava võimalusena on teema, mille arutelu tuleb jätkata ja leida sellele sobilik õiguslik vorm. Komisjoni enamus samas ei pooldanud rahvaalgatuse seadustamist põhiseaduses ja põhiseaduse muutmist vastavas osas, vaid asus seisukohale, et otstarbekas on algatada eraldi rahvaalgatuse seadus.

Komisjon otsustas Keskerakonna fraktsiooni 21 liikme algatatud eelnõu seetõttu mitte toetada. Komisjoni ettepanek on viia eelnõu täiskokku ja see tagasi lükata.

„Põhiseaduse muutmist komisjoni enamus ei toetanud, kuid leiti, et kaalumist tasub rahvaalgatuse seadustamine vastava seaduse kaudu. Läbi tuleks mõelda, missugused on rahvaalgatuse protseduurilised reeglid ja selle õiguslikud järelmid. Põhiseaduse muutmine on väga kaalukas samm ja protseduuriliselt jäik ning aeganõudev. Seda tuleks vältida siis, kui samu eesmärke on võimalik saavutada muul teel," ütles põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.

Maruste sõnul ei pruugi rahvaalgatus sellisel viisil, nagu selle on välja pakkunud eelnõu (395 SE) algatajad, olla edukas, kuna täiskogus võib see ka koheselt menetlusest välja langeda.

Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kongressi samasisulist pöördumist avalikkuse ja Riigikogu poole rahvahääletuse korraldamisest. Kirjas nõutakse rahvahääletuse korraldamist samal ajal kohalike valimistega 20. oktoobril, et küsida rahva arvamust, kas toetatakse presidendi otsevalimist, seadusandliku algatuse õiguse andmist vähemalt 15000 kodanikule ja Riigikogu valimistel mandaatide jaotamist vaid valimisringkonnas vastavalt saadud häälte arvule.

Põhiseaduskomisjon ei toetanud pöördumises sisalduvat presidendi otsevalimise põhimõtet, mille suhtes on komisjon oma seisukohta juba korduvalt väljendanud, kuid muus osas avaldas valmidust arutelu jätkata, käsitledes esitatud ettepanekuid laiema poliitilise reformi kontekstis ja kavandatavates seadusemuudatustes. Põhiseaduskomisjon ei toetanud pöördumises nõutud eraldi rahvahääletuse algatamist.

Kn

Jaga |