„Tegelikult“ vohab endiselt

Keeleinspektsiooni hinnangul pole tegemist raske keeleprobleemiga, ent soovitav on avalikes sõnavõttudes oma sõnavarale siiski rohkem tähelepanu pöörata. Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk märkis, et hoogsas vaidluses on igaüks huvitatud eeskätt oma seisukoha väljaütlemisest, mistõttu sünonüümide otsimiseks aega ei kulutata. Seda enam kui igaühel on oma arvamus selle kohta, kuidas asjad tegelikult on.

Sõna „tegelikult“ rohket kasutamist selgitab ka asjaolu, et sel on õige mitu tähendusvarjundit (EKSS: tõeliselt, tegelikkuses, päriselt, õigupoolest, tõtt-öelda …), millest igaüks võis omal kohal olla, selgitas Tomusk. Ta nentis, et selline keelekasutus võib teinekord kõrva kriipida. Seetõttu võiksid avalikkuse ees esinevad inimesed oma sõnavara ja kõnekultuuri arendamisele rohkem tähelepanu pöörata.

Kesknädal kirjutas juba 12. aprillil, kuidas parasiitsõna „tegelikult“ vohab tele- ja raadiodebattidel ning see, kes seda oma jutu sees ei kasuta, „tegelikult“  justkui ei räägikski, kuidas asjad päriselt on. Ehk siis hämaks või valetaks. 4. aprilli ETV saade „Foorum“, kus räägiti Brexit’ist, oli selle ilmekaks kinnituseks. Ühetunnise saate jooksul kõlas sõna „tegelikult“ 77 korral!

On hea, kui Kesknädala tõstatatud teemadest ka teised lehed kirjutaksid. Ühiselt saab mõndagi paremaks teha. Tegelikult kah.

AIVAR JARNE,

Kesknädal

Jaga |