Mihhail Kõlvart: Haridusministeerium tegi töö poolikult

Kas Teil keskerakondlasena või Tallinna linnavalitsuse liikmena on olnud kokkupuuteid MTÜ-ga "Vene kool Eestis"?

Minul kui keskerakondlasel ja Tallinna abilinnapeal ei ole olnud kokkupuuteid selle mittetulundusühingu liikmetega. Eraisikuna tean, et see organisatsioon ühendab vene koolides õppivate laste vanemaid.

Milline on Teie seisukoht vene gümnaasiumide eesti õppekeelele ülemineku suhtes?

Eesti Vabariigi põhiseadus ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadus annavad koolidele ja nende hoolekogudele õiguse õppekeelt valida. Eesti Vabariigis peavad olema tagatud kõigi elanike põhiseaduslikud õigused, olenemata nende rahvusest ja emakeelest.

Veendumused ja arvamused, et vene koolides ei soovita rääkida ja õppida eesti keelt, on ajast ja arust, sageli üldsusele suunatud provokatiivse alatooniga valeinfo.

Vene keelt kõnelevad õpilased ja nende vanemad on huvitatud eesti keele õppimisest ning soovivad seda teha kõrgel tasemel, mis võimaldaks neile tulevikus täisväärtusliku elu ja arengu Eesti Vabariigis.

Meedias on loodud müüt, et kui gümnaasiumiastmes on vene õppekeel, oleks nagu välistatud eesti keele õppimine, - ei midagi niisugust! Eesti keeles õpetatavate õppeainete maht on sel puhul kuni 40%, lisaks eesti keele kui õppeaine tunnid.

Olen veendunud, et me kõik hindame kvaliteetset gümnaasiumiharidust, mida omandavad Eestis elavad vene keelt kõnelevad noored, ja seda ka emakeeles õpituna. Samuti soovime kõik, et nad õpiksid hästi ja õigesti rääkima eesti keelt, sest mida haritum on noor, seda haritum on ühiskond tulevikus.

On hea, kui õpilastele jääb valikuvõimalus nende soovidest ja isiklikest erisustest lähtudes. Ühtedele sobib omandada võõrkeelt kaasneva nähtusena matemaatika- või füüsikatundides, kuid teised soovivad õppida eesti keelt spetsiaalsetes keeletundides.

Kas vene gümnaasiumide eesti õppekeelele üleminekuga kiirustatakse liialt?

Eesti õppekeelele üleminek ja vene keele valik õppekeeleks ei ole omavahel juriidiliselt seotud - need on kaks eraldi teemat.

Üleminek eesti õppekeelele ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) poolt üldse ette valmistatud. Esiteks, puuduvad õpikud ja neid ka ei tehta, nagu on meedia vahendusel meid teavitanud HTM. Teiseks, puuduvad õpetajad, kes oleksid võimelised andma vene koolides tunde eesti keeles - vene keelt kõnelevatel õpetajatel puudub spetsiaalne ettevalmistus ja eestikeelsetest õpetajatest pole näha, et paljud neist sooviksid töötada vene koolis. Neilgi ei ole vastavat ettevalmistust.

Haridus- ja Teadusministeerium ei ole suutnud 10 aasta jooksul luua venekeelsele põhikooliastmele eesti keele kui eraldi õppeaine õppekava, mis looks vene koolide õpilastele eeldused eestikeelses gümnaasiumis hakkama saamiseks.

Ministeeriumi tegemata või poolikult tehtud töö ei võimalda vene õppekeelega põhikooli lõpetanul asuda õppima gümnaasiumisse, sest tema eesti keele oskuse tase, ka siis, kui see on omandatud 100-protsendiliselt õppekavast lähtudes, ei taga talle eestikeelses gümnaasiumis vaja minevat keelelist ja sisulist arusaamist.

Küsis INDREK VEISERIK

[fotoallkiri]   EESTI KEEL ON OLULINE: Mihhail Kõlvarti sõnul vene keelt kõnelevad õpilased ja nende vanemad on huvitatud eesti keele õppimisest ning soovivad seda teha kõrgel tasemel.

Jaga |