Nädala juubilar: Jose Manuel Barroso 50

Enn Eesmaa,      22. märts 2006


Maailmapoliitika raskekaallane, kokku kahekümne ordeni ja teenetemedaliga autasustatud Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso sündis 23. märtsil 1956 Portugali pealinnas. Ta õppis õigusteadust Lissaboni ja Genfi ülikoolis.
Poliitikud on alati olnud huvitatud noortest ja andekatest juristidest. Barrosole tehti ettepanek liituda Portugali Sotsiaaldemokraatliku Parteiga, ja 24-aastane Genfi ülikooli õppejõud, kes oli keskendunud Euroopa teemadele, otsustas poliitikasse siirduda.

Oma maa parlamenti valiti Jose Manuel Barroso 1985. aastal, mil Portugalist sai Euroopa Liidu liikmesriik. Ta on töötanud Portugali sise- ja välisministeeriumis, pidanud välisministri ja peaministri ametit. Kuigi 1995. aasta valimised tõid Portugali sotsiaaldemokraatidele kaotuse, valiti Barroso ometi parlamenti. Opositsiooniaastail jätkas ta akadeemilist karjääri. Oma ladusale inglise keelele pani Barroso aluse Washingtonis Georgetowni ülikoolis peetud loengute turvil.

Seitsme aasta eest valiti Jose Manuel Barroso tollal ikka veel opositsioonis oleva Portugali Sotsiaaldemokraatliku Partei esimeheks. Ta suutis kolme aastaga erakonna koalitsioonisuutlikuks reformida. Nelja aasta eest nimetati valimised võitnud partei liider Portugali peaministriks.

Kaks aastat hiljem sai Jose Manuel Barrosost paljudele ootamatult Euroopa Komisjoni president. Tegelik töö ja tulemused on skeptikutele tõestanud, et Barroso saab oma erakordselt mahuka ja raske tööga hästi hakkama. Ta oli nõudlikult aktiivne Euroopa Liidu eelarveperspektiivi üle peetud dramaatiliste nõupidamiste ajal. President püüdis kompromissile jõuda nii EL-i põllumajandustoetuste tuleviku kui ka Briti tagasimaksete osas.

Barroso tahaks reformida Euroopa Liidu omaressursside korraldust. Tänane eelarve on ju finantskaleidoskoop põllumajanduskoormistest, tollimaksudest, käibemaksueraldistest ja SKT-ga seotud maksetest. Lisaks veel sajad erandid ja tagasimaksed. Ega Barroso ideedel liiga palju toetajaid ole. Tegemist on ju sisuliselt ettepanekuga Euroopa Liidu eelarvet rahastada ühtse üleeuroopalise maksu kaudu, mis muudaks kogu eelarve Barroso ja ta mõttekaaslaste arvates kodanike jaoks läbipaistvamaks. Skeptikute meelest aga teeks see Euroopa Komisjoni liiga autonoomseks. Üleeuroopalise maksu kehtestamise vastu on mitmel põhjusel seni olnud ka Eesti. Töö ja mõttevahetus aga jätkuvad, sest Euroopa Liit on justkui Tallinn, – ei saa kunagi päris valmis.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)