Jurist annab nõu

Andres Suurväli,      16. oktoober 2002


Tere, Andres Suurväli! Olen lehest lugenud, et müüakse korterit, mis on vallasasi. Hakkasin huvi tundma, kas minu korter on kinnisasi või midagi muud? Kas korterite
müügi puhul on ka erinevusi?
Eero

On tõsi, et osad korterid ei ole kinnisasjad. See tuleneb meie omandireformist. Omandireformist tulenevalt anti elanikele õigus erastada endale korter. Eelneva juurde tahaksin märkusena lisada, et tegemist oli õigusega. Õiguste puhul tuleb silmas pidada, et tegemist on võimalusega, mitte kohustusega. Seletamiseks võiks õigust
vastandada kohustusega. Juhul kui näiteks saate trahvi 200 krooni, tekib teil kohustus see raha ära maksta. Kui jätate trahvi maksmata, tulevad lisakaristused. Samas
aga kui Teil on õigus saada 200 krooni toetust ja jätate selle õiguse kasutamata, ei järgne sellele lisakaristust. Teatud aja pärast jääte lihtsalt toetuse saamise õigusest
ilma. Täpselt samamoodi saab tõlgendada ka õigust korterit erastada. Juhul kui Te seda ei kasutanud, siis jäite õigusest ilma.

Kinnisasjad on lähtuvalt Tsiviilseadustiku üldosaseaduse § 50 (kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk)). Sama seaduse § 54 lõige 1 sätestab, et kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Teie korter on ehitise üks osa. Seda osa võib käsitleda kui eraldi õigust, konkreetsemalt asjaõigust (selletõttu tuleb tutvuda Asjaõigusseadusega). Selles on sätestatud (§ 52), et kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: kinnisasi (maatükk); hoonestusõigus; korteriomand; korterihoonestusõigus.

Eelnevast siis järeldus, et korterist saab kinnisasi, kui ta on kinnistusraamatusse kantud. Niikaua, kui Te ei ole oma korterit kinnistussraamatusse kandnud, on Teie
korter ka vallasasi. Praktikas saab Teie korterist kinnisvara siis, kui Teie ja teie maja elanikud olete kandnud oma korterelamu aluse maa maakatastrisse ja kinnistusraamatusse. Seda peavad tegema kõik majaelanikud ühiselt. Reaalselt näeb see välja nii, et volitatakse ühte isikut toiminguid tegema (tavaliselt korteriühistu
esimeest). Juhul, kui vahepeal on korter maha müüdud, lähevad eelneva korteriomaniku õigused automaatselt üle uuele omanikule. Selleks tuleks korteri ostjatel leida aega ja võtta ühendust korteriühistu juhatuse esimehega. Tema oskab soovitada kuidas edasi käituda (tema teab ka kõige täpsemalt, kui kaugel on
kinnistamisprotsess).

Korterite ostu-müügi puhul tuleb arvestada Võlaõigusseadusega. Nimelt on tegemist siis õiguste üleminekuga. Selles seaduses on sätestatud, et kinnisvara müügilepingud peavad olema notariaalsed. Isegi kui Teie korter ei ole veel kinnistusse kantud, tuleb korteri tehing vormistada notari juures. Tegelikult on olemas üks erand - endised kooperatiivikorterid. Juhul kui selliseid kortereid müüa, tuleb see vormistada ainult elamuühistu juhatuse esimehe juures. Siis peate olema eriti tähelepanelik, keda usaldate. Kinnisvaraäris pole harvad pettused ning seetõttu ärge kõhelge asjatundjatega ühendust võtmast. Selleks võib olla nii kinnisvarabüroo
aga kindlam oleks, kui Teid esindab oma jurist (ta ei ole tehinguga seotud, see tähendab, et ta ei saa otsest kasu tehingu toimumisest).

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)