Sõditakse rahvuslike piiranguteta

Ants Tamme,      04. oktoober 2006


T. H. Ilvese kui nimeka maailmamehe jõudmine EV presidendi aujärjele sümboliseerib nii mõnegi piirangu kadumist meie järjest kiiremini banaanivabariigistuva kartulivabariigi üleilmastumises. Nii nagu vabamüürlastel on teel igapidise maailmakäskimiseni Euroopa Liidu laiendamine vaid järjekordne samm Maailma Ühendriikide loomise kauaaegse salaplaani elluviimiseks, nõnda on üsnagi kõnekalt ootuskohane seegi, et kõigis Balti riigikestes on nüüd ametis Ameerikas (USA-s või vähemasti Kanadas) kasvanud, seal kõrghariduse ning poliitilised tegutsemis- ja arvamismallid omandanud isikud. Mõistagi ei saa see olla juhuslik.

Eesti ja eestlane, nõnda nagu tema isandki, on tagasipöördumatult üleilmastumas. Siin kaabivad rahvusvahelised suurpangad paljumiljardilist kasumimanti meie teenitavatelt nappidelt kroonikestelt, siin lepime kodumaise ossi ja leiva asemel võõrsil kasvatatud liha ja nisujahust "rukkileivaga", siin teeme allhankeid rahvusvahelistele suurfirmadele.

Maailmas hõõgvel hoitavates pingekolletes aga teenivad nüüdisaegset võitluskogemust omandades eestimaalastest sõjasulased ... Reformimehest kaitseministri Jürgen Ligi sõnutsi olevat Afganistanis "meie kontingendi tugev pluss rahvuslike piirangute puudumine". Meie omi hinnatavat, sest „nad suudavad ja tohivad täita kõige erinevamaid ülesandeid".

Mäherduste piirangutega on tegu? Ilmselt on asi selles (nagu paljud märgid viitavad), et kui USA seadusandlus on (Vietnami sõja jms verivalusate kogemuste põhjal) nii kaugele arenenud, et ameeriklasest sõdur ei tohi vastuhakkavaid pärismaalasi piiranguteta nüpeldada-nuhelda-ähvardada ja võib-olla et eksekuteeridagi, siis eestimaalasel veel seesuguseid keelde oma riigi seaduste näol pole. Sestap võibki meie gladiaatoreid lahedasti kasutada kõikvõimalike jõuliste operatsioonide toimepanekul.

Ongi see siis meie suur uhkusasi rahvusvahelises koossõdimises?


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)