Eesti Energia: Tuli põrgukatla all

 Õpetatud pead on esitanud hulgaliselt teemakohaseid fakte ja seisukohti, mis peaksid andma tavakodanikule piisava ülevaate energiamajanduse kõikvõimalikest arengusuundadest. Isegi Riigikontroll on lõpuks asunud üheselt mõistetavatele seisukohtadele ja tõdenud, et ... praegune elektrienergia tootmine ei ole tõhus ega arenemisvõimeline ning vajab põhjalikku ümberhindamist! Öeldu põhjal tuleb küsida: mida selline tõdemus sisuliselt tähendab?

Valgust!

Uurisin ametlikult avaldatud andmeid ja otsustasin nähtut jagada inimestega, kes saavad iga kuu elektriarveid ning on huvitatud, et täna laes rippuv lamp annaks valgust ka aastate pärast.

 Juba 2006. aastal ütles Raivo Vilu (Tallinna Tehnikaülikooli biotehnoloogia õppetool), et meie elektritootmissüsteemi koguefektiivsus on 15%, millele lisandub energia raiskamine tööstuses ja olmes. Markantseima näite raiskamisest saame siis, kui arvestame, et põlevkivielektrijaamad kütavad Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõge, kasutades tekkinud soojuse ärajuhtimiseks koguni viiendikku kogu voolatava vee hulgast. Avatud turu tingimustes maksame selle maksumaksjatena kenasti kinni meie.

 Kontsernisiseselt müüb Eesti Energia tütarfirma põlevkivi Eesti Energiale kuuluvatele elektrijaamadele dumpinghinnaga, minnes sellega otsesesse vastuollu mitme seadusega, mis peaks kehtima kõikidele äriühingutele hoolimata nende kuuluvusest.

 Akadeemik Anto Raukas näitas, et põlevkivielektri omahind ei sisalda kapitalikulusid, mida normaalne hinnakujundus eeldaks. Tema arvutuste kohaselt peaks põlevkivielektri omahind olema täna vahemikus 130–160 €/MWh, ja seda tingimustes, kus kontsernisiseselt müüakse põlevkivi alla turuhinna ning kateldesse topitakse lisaks põlevkivile nn. taastuvatest allikatest saadud tooret ehk puitu. Samas 1 MWh elektrienergia müügihind börsil on akadeemik Raukase hinnaskaalal keskmiselt 52 MWh.

 Mida järeldame? Järeldame, et põlevkivielektri omahind muutub automaatselt oluliselt kõrgemaks, kui Eesti Energia elektrijaamad peaksid ostma põlevkivi ausalt turuhinnaga; ka saastetasud suureneksid märgatavalt.

Küll tarbija maksab!

Riigikontrolli andmetel maksis tarbija puidu ja põlevkiviga koostootmise eest Eesti Energiale 51,1 miljonit eurot „toetust“. See summa oli jagatud meie kõikide elektriarvetele taastuvenergia (!!!) tasu reale – 6% elektriarvest.

 Samas võib võrdluseks tuua tuulest toodetud elektri 20 aasta keskmise omahinna, mis sisaldab juba kõiki kulusid – see ei ületa praegustes hindades 40 eurot ühe toodetud MWh kohta. Praeguse hinna all pean silmas eelkõige suhet teistesse hindadesse, oli ju 30 aastat tagasi inseneri kuupalk tänases vääringus kõigest 1 (üks!) euro.

Nagu näha, hoitakse põlevkivielektri hind kunstlikult madalal.

 Vabaturu ja võrdsete konkurentsitingimuste korral viib mingi toote pidev alla turuhinna müümine ettevõtte varem või hiljem pankrotti, kui seda tegevust ei kompenseeritaks teistest allikatest. Kes on siis see halli habemega hea vanake, kes astub igal aastal suure rahakotiga Eesti Energia uksest sisse, katab oskuslikult kahjud sedavõrd efektiivselt, et kontserni majandusaasta aruande alusel võib seda ettevõtet pidada auga Eesti kõige hinnatumaks ettevõtteks? See vanake oled Sina, kallis raugastuv Eesti rahvas!

 2014. majandusaasta auditeeritud aruande järgi teenis Elering 130,8 miljoni eurose tulude mahu juures ärikasumit 50,8 miljonit eurot. Väga arvestatav tulemus! Ja kui meenutada kunagise majandusministri Juhan Partsi väljaöeldut, et mõistlikuks kasumiks on energiasektoris 10%, siis tahaks küsida: mille eest saab palka Konkurentsiameti juhtkond? Ei taha ironiseerida, aga hirmust oma ametikoha kaotamise ees on nad vist valmis kinnitama igasuguste turul monopoolset seisundit omavate ettevõtete esitatud hinnakalkulatsioonid. Eriti siis, kui seal taga on poliitiline otsus panna maksma juba varem mainitud raugastuv Eesti rahvas.

Läti, Leedu ja Iirimaa rahvas maksab vähem

Eesti elektriaktsiis on oluliselt suurem kui Lätis ja Leedus. Miks? Miks peame meie, kes me ekspordime Lätti ja Leetu oma elektrienergiat üüratus koguses, maksma ise oma elektri tarbimise eest suuremat riigimaksu? Eestis on aktsiisimäär nii era- kui ka ärikliendil võrdselt 4,47 €/MWh. Lätis on mõlemal tarbijarühmal 1,01 €/MWh ning Leedus on erakliendil samuti 1,01 €/MWh ja ärikliendil koguni 0,52 €/MWh.

 Võrdluseks võib tuua ka Iirimaa, kus ärikliendile kehtib aktsiisimäär 0,5 €/MWh ja erakliendile 1 € tarbitud MWh eest. Erinevalt meie 20-protsendisest käibemaksumäärast on Iirimaal elektrienergia käibemaks ainult 13%. Tuleb välja, et meie maksame omast taskust kinni lätlaste ja leedulaste odavama põlevkivielektri. Miks?!

 TTÜ professor Arvi Hamburg väljendas Eesti Klubi koosolekul selge sõnaga, et inimeste jaoks ei oma mingit tähtsust, milline on neile saadetava elektriarve struktuur. Niikuinii tuleb see raha ära maksta ja pole oluline, kas arvel on kajastatud odav elekter ja mõistetamatult suured ülekandetasud või vastupidi. Müts maha – liidetavate järjekorra ebaolulisusest on ta aru saanud! Seda aga, et liidetavad ise on üles või alla blufitud suurused, tema pea ei võta.

 Kunstlikult madalal hoitud elektri tootmishind ja tänane börsihind pärsib ausat konkurentsi ja blokeerib kellegi tahtel põlevkivielektrist odavamate tehnoloogiate turuletulekut. Ei ole võimalik konkureerida turgu valitseva isikuga, kes kunstlikult hoiab elektrihinna madalal, olles rakendanud oma vankri ette nii ministeeriumiametnikud ja propagandameedia kui ka poliitikud, kellele pudeneb rahva raha arvelt meelehead.

 Kas see on pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus? Jah, aga liiga vähestele, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsima jäämine läbi aegade! Vurled on võimul, teise põlve vurled! Rahvas, see lahkub ja vananeb...

Kes riigis jagab majandust?

Vaadates meie riigi väliskaubanduse negatiivset bilanssi, mis suurenes euro kasutuselevõtuga vastupidiselt poliitikute lubadustele, küündides eelmisel aastal juba üle pooleteise miljardi euro, tekib küsimus: kas meie poliitikute ja ametnike hulgas on üleüldse keegi, kes riiklikul tasemel majandusest midagigi taipab? Kas neist keegi on ise rajanud tühjale kohale mingigi tootmisfirma, loonud vähemalt 50 töökohta ja hakanud oma toodangut edukalt eksportima?

 Volitatud soojustehnikainsener, Brown’i Ülikooli külalisteadlane/järeldoktor Alar Konist on oma uurimuses, mis käsitles põlevkiviõli tootmisel tekkiva uttegaasi kasutusvõimalusi, kirjutanud, et isegi poolkoksigaasi praeguse Eestis tootmise mahu juures oleks võimalik teenida kümnetesse miljonitesse USA dollaritesse ulatuvat tulu, kui müüa poolkoksigaasisaadusi eraldi – selle asemel, et raisata gaasi kütusena elektrijaamas. Ja sellegi raiskamise maksab taaskord kinni Eesti rahvas.

Teame, et põlevkivielekter on kordades kulukam, kui võiksime seda endale ette kujutada, ja põlevkivist elektri tootmine on riiklikul tasemel kahjurlus. Kellele on see kasulik?

Järeldused

Põlevkivielektri ausa omahinna kehtestamisel:

1) ei vaja ükski taastuvatest allikatest toodetud kWh mingit täiendavat „taastuvenergia tasu“;

2) hakatakse linnadesse jm asulatesse rajama kohaliku kütuse baasil koostootmisjaamu, mis suudavad elanikkonda varustada nii soojuse kui ka elektriga, tagades tegeliku energeetilise sõltumatuse;

3) toimub riigi sujuv üleminek loodushoidlikumatele ja tõhusamatele energia tootmise viisidele, mis tõepoolest on pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mille nimel oleme loonud oma riigi.

 Olge kindlad – Eesti ei ole „energeetiline konnatiik“, kus juba mõne tuulegeneraatori lisamisega lüüakse elektrisüsteem tasakaalust välja. Oleme ühtse suure energiasüsteemi osa, mis on võimsate ülekandeliinide kaudu ühendatud välisriikidega, kellel on meist oluliselt suurem energiadefitsiit.

Muide, Eesti Energia 2011. aasta puhaskasum oli 149 miljonit eurot. Samal ajal oli kodutarbijatele elektri müügikäive kõigest 52 miljonit eurot ehk napilt üle kolmandiku puhaskasumist...

Kelle puhaskasumist ja kelle arvel?

HARRY RAUDVERE, ettevõtja ja Nõmme Raadio huviline

[esiletõste]     Kes on siis see halli habemega hea vanake, kes astub igal aastal suure rahakotiga Eesti Energia uksest sisse, katab oskuslikult kahjud sedavõrd efektiivselt, et kontserni majandusaasta aruande alusel võib seda ettevõtet pidada auga Eesti kõige hinnatumaks ettevõtteks? See vanake oled Sina, kallis raugastuv Eesti rahvas!

Jaga |