Lesepension – Keskerakonna kauaaegne idee

 Eelnõu algataja Mihhail Stalnuhhini sõnul suurendaks seadus üksielavate pensionäride sissetulekut ja aitaks väärtustada abielu. „Statistika kohaselt jääb Eesti 65-aastastel naistel elada keskmiselt veidi enam kui 18 aastat, sama vanadel meestel aga viis aastat vähem. Seega tuleb naistel keskeltläbi viis aastat lesepõlve pidada. Üksijäävate pensionäride elustandard langeb järsult. Seda kompenseerikski meie väljapakutav lesepension,“ selgitas Stalnuhhin.

Stalnuhhinile omaselt mahlakas sõnastuses on „Eesti pensionid naeruväärselt väikesed ning üksiku pensionäri viimased aastad on justkui lõputu kannatuste rada. Meie kohus on pakkuda neile vähemalt mingi leevendus“.

Lesepension võrdsustuks surnud abikaasa pensioni suurusega. Lesepensioni ei määrata, kui see on isiku enda pensionist väiksem. Lesepension määrataks eluajaks. Seadus jõustuks 2016. aasta alguses.

Neurokirurg Andres Ellamaa, kes oli nn Rahvarinde valitsuse tervishoiuminister 1990–1992, saatis Keskerakonna listi kirja, kus meenutab, et lesepensioni-idee algataja oli tema juba üle 10 aasta tagasi. „Keskerakonna initsiatiiv ei leidnud siis Riigikogus mingit toetust.“

Ellamaa kirjutab, et tookordse arvestuse põhjendus oli see, et mehed elavad ca 10 aastat vähem kui naised; et naised töötavad pigem madalamapalgalistes ametites; et naised ei saa varuda seoses laste sünnitamise ja imetamisega (mehed seda ju ei suuda) ka suurema pensioni kogumiseks raha oma pensionisammastesse; et just tänu naistele, kellele on määratud ligi 10-aastane lesepõlv, suudavad mehed koguda pensionifondi rohkem raha.

Samuti argumenteerib Ellamaa, et rahaliselt ei kaota riik midagi, sest meeste-naiste pensioni vahe väljamakstuna umbes 10 aasta kestel märkimisväärset kahju ei tekita. Ellamaa rõhutab ka, et loota kokkuhoiule, sest mehed elavad märkimisväärselt vähem, on sügavalt ebamoraalne.

Keskerakonna liige Ellamaa mäletab, et kui see teema juba 2001. aastal päevakorda tõusis, seisid sellele tõsiselt vastu:

* naised, kel olid küll laps või lapsed, kuid polnud ametlikult registreeritud abikaasat;
* naised, kelle abikaasa oli teist või kolmandat korda abielus;

* mehed, kes iga-aastasele 24. veebruari vastuvõtule ilmuvad uue partneriga ega ole jõudnudki endas selgusele, kes on nende abikaasa.

Lõpetuseks soovitab Ellamaa formuleerida lesepension kui lisa lese väljateenitud pensionile. „Lesepension on lese ja lahkunu pensioni vahe ja seda makstakse juhul, kui lesk selleks soovi avaldab. Kindlasti tuleb formuleerida lese mõiste. Tuleb jõuda selgusele, kas lesk on laste ema või viimane ametlik naine.“

Ellamaa sõnul tuleb ilmtingimata määratleda lesepensionile õigust omava isikuna vaid naissoost isik. “Ja lesepensioni makstakse vaid juhtudel, kui inimesed elasid registreeritud abielus ja mitte „partnerluslepinguga“,“ lõpetab Ellamaa, kes usub, et kokkuvõttes oleks lesepension ka tõsine argument tugevdamaks abielu kui institutsiooni tähendust. Ning kõik teised probleemid, ennekõike vallaslaste elutingimuste ja elatusrahade kättesaamise küsimused jne ei ole selle seaduse teema.

Lisa: Martin Helme valetas!

Keskerakond palus siinkohal õiendada ka üks valeinfo! Nimelt 10. detsembri ETV Foorumis parlamendiväliste erakondade poliitikute debatis teatas Konservatiivse Rahvaerakonna poliitik Martin Helme, et Keskerakond olla nende erakonna valimisteplatvormist varastanud kolm ideed: lesepension, toidukaupade käibemaksu alandamine ja „võtmed kätte“-kodulaenu idee. Helme on ilmselgelt liiga noor, et mäletada, kui ammu Keskerakond need küsimused üles tõstis ja kõigi kohta ka eelnõud esitas.

Jaga |