Lein, sibul ja pisarad

Mihkel, pensionieelik,      22. märts 2006


16. märtsi DELFI leheküljelt leidsin pealkirja „Kesk ja Rahvaliit Merit ei leina". Tule, jumal, appi! Selline asi ületab uudisekünnise! See kõlab õõnsalt, aga justkui mingi sotsialistlik võistlus oleks käimas, kes kui palju ja kuidas leinab, õigemini küll sellest pasundab! Olin kuueaastane, kui 5. märtsil 1953 suri suur juht ja õpetaja Jossif Stalin. Ka siis pandi hoolega tähele, kas kõigil ikka olid silmad vees, olgu või sibula abiga.

Ei sea kuidagiviisi kahtluse alla, et Lennart Meri näol oli tegemist väljapaistva isiksusega, kuid tundub, et leinast on tehtud poliitiline shõu. Endise suure kodumaa ajaloost on samuti teada palju näiteid, kus juhi lahkumise järel kohe läks lahti võistlus selle peale, milliseid objekte temanimeliseks nimetada.
Mis puutub kõlavatesse sententsidesse, et lahkunud on KOGU RAHVA PRESIDENT, siis ei ole üleliigne meenutada, et 1992. aasta presidendivalimistel sai Lennart Meri 29% häältest.

Foto:
KÕIK NUTAVAD: Tallinna töötajad kuulamas 9. märtsil 1953 seltsimees Stalini leinamiitingu raadioülekannet Stenbocki maja jalamil.
L


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)