Paldiski elu parandamise väljavaateid

EDUARD SEPP,      26. november 2003


Keskerakonna Paldiski osakond pakkus 15. novembril linnaelanikele võimalust kohtuda restorani Valge Laev konverentsiruumis Tallinna linnavolikogu liikme, ajakirjaniku Dimitri Klenskiga. Rääkides Eestis toimuvast sotsiaalsest kihistumisest, märkis Klenski, et selles valdkonnas on meie vabariik juba saavutanud Euroopas "auväärse" esikoha. Rahva püüdlusi ära kasutades võimu enda kätte haaranud jõukurid eiravad tavalist inimest. Tohutu kuristik maksimaal- ja minimaalpalkade vahel on upitanud nn keskmise palga, mille järgi käib palgamaksmine ja igasuguste hüvituste jagamine Riigikogus ja riigiaparaadis, juba 7000 krooni kanti.
"Kes teist siin sellele ligilähedast palka saab?" küsis Klenski. Sellele küsimusele ei saanud mitte keegi jaatavalt vastata.

Elu ei saa kergemaks minna

Dimitri Klenski poolt tõstatatud probleemid panid edasi mõtlema. Murelikult nenditi, et valitsuskoalitsioonis juhtkohal olev Res Publica omandab järjest selgemaid totalitaarse erakonna jooni. Seda nii oma vaimu kui ka välise atribuutika poolest - alustades erakonna sümbolitest ja lõpetades propagandistlike plakatitega (näiteks kas või peaminister Juhan Partsi tohutud "ilupildid" eurohääletuse eelsel perioodil). Kuulajaid huvitas külalise arvamus, kas elu Eestis hakkab järgmisel kevadel, kui Eestist peaks saama Euroopa Liidu liige, paremaks minema. Sellele saab olla vaid üks vastus: EI!
Kui kogu Eestis läheb rahva elu järjest raskemaks, siis Paldiskis kooritakse elanikelt
"täiendavalt" mitu nahka: kommunaalmaksete juurde kuulub käibemaks, vee- ja küttearved kasvavad jõudsalt, pensionäridele ette nähtud jõulutoetuse kättesaamist peavad nad linnavalitsuselt paluma. Linnavalitsusest saab õigusabi vaid eesti keeles, kuid paljud elanikud, eriti vanemad inimesed seda ei valda.
Klenski jagas konkreetseid näpunäiteid, kuidas inimesed saaksid paremini oma õigusi kaitsta. Ta rõhutas, et oma huvide eest tuleb iga hinna eest võidelda, mitte mingil juhul ei tohi lasta end hirmutada või alla anda. Linnarahva elu probleemide lahendamist tuleb nendelt, kelle poolt valimistel keegi hääletas, täie karmusega nõuda. Kuigi üritusest oli aegsasti ja palju kordi teada antud, polnud linnavalitsusest suvatsenud mitte keegi kohale tulla - selge märk, et linnas võimul olijad ei tunne muret selle üle, kuidas Paldiski rahvas elab.

Paldiski mured

Eelkõige oleks vaja linnajuhtide vastutustundlikumat suhtumist linnaelanike soovide ja vajaduste väljaselgitamisse ja arvestamisse. See eeldab kõigepealt aga inimeste ärakuulamist. Seni on paraku jäänud mulje, et linnavalitsus püüab keerulisse olukorda sattunud või kriitiliselt meelestatud elanikega võimalikult vähe kokku puutuda ning kui võimalik, igasuguseid kohtumisi üldse vältida.
Niisuguse "ametialase pelglikkuse" üheks näiteks kujunes linnavalitsuse esindaja puudumine selsamal 15. novembril toimunud Keskerakonna Paldiski osakonna korraldatud linnaelanike kohtumiselt poliitiku, Tallinna linnavolikogu liikme Dimitri Klenskiga, kuigi kohalikus televisioonivõrgus oli kohtumise eelteadet näidatud viiel päeval kokku 150 korda ja koosolekust sai aegsasti teavitatud Kesknädalas.

Linnavõim pole eurorahast huvitatud

2002. aasta septembrist alates Paldiskis tegutsemise kestel olen jõudnud järeldusele, et linnas oleks vaja teoks teha viis programmi, mille teostamiseks saaks raha Euroopa Liidu kaudu. Tegelikult oleks see linnavalitsuse ja volikogu ülesanne, kuid nemad pole meile teadaolevalt seni midagi ette võtnud. Olen sel eesmärgil võtnud ühendust tööturu- ja rahandusdirektoraadiga ning näidanud oma teemasid, mis tuleks muuta programmideks. Nendel toetamise suhtes vastuväiteid ei ole.
Sellealane kohtumine on kavas 1. detsembril. Kiiret lahendust nõudvate probleemide hulka kuulub veevärgivee hind. Kui tallinlasel läheb üks kuupmeeter vett maksma 16,5 krooni, siis Paldiskis maksab see 21.50 krooni. Üks põhjusi peitub selles, et Paldiskis võetakse elanikelt kommunaalteenuste eest käibemaksu.
Paldiskis on väga kallis kaugküte. Kui selle hinnad Eesti eri paigus erinevad üksteisest kõvasti, siis Paldiskis on tasu soojuse eest "tänu" vahendajate kasutamisele äärmuseni üles aetud (464 krooni/megavatt-tund). Peapõhjus on selles, et kasutatakse kütteõli, kuigi gaasiküte tuleks umbes kolm korda odavam. Gaasitrassi Saku-Keila-Paldiski rajamine oleks aga täiesti võimalik. Selleks läheb vaja raha, mida saaks Euroopa Liidult. Üleminek gaasiküttele teeks paldiskilaste küttearved poole väiksemaks, kuid linnavõimud selle probleemiga ei tegele.
Linnas on massiliselt tühje maju, mille kasutusevõttu pole märgata. Miks ei võiks ühte niisugusesse rajada näiteks sotsiaalmaja, mida linnarahval on tegelikult väga vaja?
Rootsist, Soomest ja mujalt tuleks siia hulgaliselt inimesi, keda huvitab ilusas mereäärses kohas asuv supernõukoguliku ja militaarse arhitektuuriga linn ning selles asuv kunagine allveelaevnike õppekeskus. Turiste tuleks veelgi rohkem, kui linna tehtaks suur ja korralik hotell. Linnavalitsus võiks astuda samme Euroopa Liidult toetusrahade saamiseks. Päris kindlasti antaks sel otstarbel raha, kuid linnavalitsus ei vaevu küsimagi!
Tänavad on auke täis. Valijatele anti valimiste eel lootust, et kui praegused võimuolijad ametisse saavad, tehakse tänavad korda, kuid midagi sellist ei ole juhtunud. Turg, kus käib päris kindlasti oma 80% linnarahvast, on äärmiselt korrast ära.
ASile Tallinna Sadam kuuluv Lõunasadam teenib suuri kasumeid, kuid Paldiski linnale ei anna see samahästi kui mitte midagi. Ometi võiks sadam kuuluda linnale ning teha linnarahva elu kergemaks ja jõukamaks.

Sissetulekute kastisüsteem

Lahendamist nõuavad mitmed ülimalt olulised sotsiaalprobleemid, mille juured peituvad rahva huvide ignoreerimises. Üks neist on üha süvenev kihistumine - elanikkond jaotub järjest teravamate eraldusjoontega lahutatud rühmadeks. N-ö ülalt alla vaadatuna: väga jõukad; üsna rikkad; keskmiste sissetulekutega; enam-vähem ots otsaga kokku tulijad; üsna kehval järjel olijad; päris vaesed; lausa lootusetusse olukorda sattunud. Aste-astmelt allapoole suundub praegu paljude paldiskilaste elujärg. Kehvemal materiaalsel järjel inimene, kes ei suuda maksmisel teistega sammu pidada, lihtsalt süüakse senisest kodust välja. Kihistumine on Paldiskis muutumas suureks ja ohtlikuks probleemiks.
Imestama paneb ainult, miks pole pealinnas nendele valusatele probleemidele suvatsetud valitsuse poolt mingit tähelepanu pöörata.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)