Nädala juubilar JESSE OWENS 100

* Neljakordne olümpiavõitja Berliini olümpiamängudel 1936: 100 m, 200 m, tõkkejooks, teatejooks 4×100 m (uus maailmarekord), kaugushüpe. Ennekuulmatu edu! Alles 1984. aastal jõuti niikaugele, et seda saavutust kordas Carl Lewis.

* 25. mail 1935 püstitas 45 minuti jooksul mitu maailmarekordit: 100 jardi - 9,4 (kordus); 220 jardi - 20,3; tõkkejooksus - 22,6; kaugushüppes - 8,13m. Kusjuures esmakordselt ületati 8 m piir. Rekord püsis kakskümmend viis aastat ja selle lõi Ralf Boston veerand sajandit hiljem, aastal 1960.

* Berliini olümpialegend 1936.

* Sajandi sportlane.

Sel nädalal täitub legendaarse olümpiavõitja sünnist sada aastat.

...Oli meil lapsepõlves kodus kaks raamatut, mis seisid riiulil eraldi. Need olid peidetud kaugele madratsi alla, sest aeg oli vist selline (igal ajal omad keelud: pursuilik eesti aeg tuli maha salata nagu praegu nurjatu nõukogude aeg). Meie, lapsed, olime need raamatud välja nuhkinud ja lugesime, õigemini, lausa neelasime, kuni läbi said, ja jälle otsisime uuesti välja, kui isa-ema kodus polnud, alustades otsast peale...

Üks neist oli "Eesti Vabadussõda 1918-1920", teine - "Berliini olümpiamängud". Suured sellised, uhkete piltidega, eriti viimane. Olime ise ka väikselt spordipisikust nakatatud, ei jätnud vahele ühtki spordivõistlust Tartus Tamme staadionil, ja nende raamatute sisu haaras meid täiesti: Berliini olümpiamängud olid rahval meeles ja mõttes ka oma olümpiavõitja Kristjan Palusalu pärast, ning kui lugemist alustasid, siis pidama ei saanud. Pärast perestroika't ilmus suurteostest mitu uustrükki, aga sellist hõngu neil muidugi juures pole, mis meie madratsialustel...

Berliini olümpialt jäi meelde ka Jesse Owens, noor neegersprinter (sõnad "neeger" ja "must" olid siis ametlikus pruugis, poliitkorrektsusest veel ei heietatud). Peale tema lõi olümpial laineid ka "mustaks gaselliks" kutsutud neegritar Wilma Rudolph. Kui nad koos astusid, jäi neile pilk peale: nõtked, uhke rühiga, karismaatilised ja ... kuidagi vaikivad. Jesse Owens ja tema kuulus 10,2 sajas meetris püsib siiani meeles.

Jesse Owens võitis Berliini olümpial neli kuldmedalit. Rekord omamoodi jahmatas valget maailma. Nagu lehed tollal kirjutasid: "Must tegi valgetele ära." Ei olnud asi mokkamööda aariauhkusest pakatavale Saksamaale, samuti oli USA tookordne segregatsiooniatmosfäär selline (tegutses veel kurikuulus Ku Klux Klan), et vaatamata riigile toodud suurele kuulsusele, Valgesse Majja musta meest kordagi ei kutsutud. Kes oleks võinud arvata, et ei möödu kuigi palju aega ja Ovaalsaalis troonib must riigipea (oi, pardon! - afroameeriklane).

Eriline oli see Jesse Owensi saja meetri jooks! Ta püstitas ju rekordi, saades tulemuseks kauaigatsetud ja enneolematu aja - 10,2 (100 jardi 9,6)! Oi kuidas ta noolena stardist lendas, kiirust arendas ja finiši eel kõigist möödus... Need pikad koivad olid nii ilusad ja vetruvad, et meiegi püüdsime järele teha - tema moodi joosta ja õuenurgas omatehtud liivakastis kaugust hüpata, millest küll midagi välja ei tulnud.

Kauguse rekordhüppest on, muide, muljetavaldav võte, mida saab internetis nautida. Hoojooks, pikk ja jõuline, ja kui osavalt ta enne kandadel liiva maabumist õhus lenneldes edasi vetrub, virtuooslikult tagasipotsatust ennetades. Ja kuidas heledapäine rivaal tal kätt surub ja nad sõbrameelsetena kõrvuti astuvad - kaks võrdväärset! Seda siiski vaid spordis ja seal staadionil...

Meeldiv oli tunnetada olümpia õhustikku. On ju plümpiamängude eesmärgiks algselt olnud maailmas leebuseseemet külvata, inimesi lähendada. Paraku selline "ohtlik rahumeelsus" ei meeldi teps mitte kurikaeltele. Iseäranis on see vastukarva sõjardeile-rahakeerutajaile: neil on vaja maailm käärima panna, segada-sogada, kasu lõigata, ning ... pärast salakambrites lutsiferlikult itsitada: "Kui nad teaksid, kui hästi nad ammu elaksid, kui meie neid ei segaks!.."

Toonast ajaloolist rahusündmust saab internetist praegu järele vaadata. Kui mõelda, et samal ajal valmistati ette suuri tapatalguid, tänavatel vurasid veoautod kargukoormatega (!), mis olid aegsasti valmis vorbitud potentsiaalsete, jalata jäävate uute sõjasantide jaoks!

Sic transit gloria mundi.

Aeg läheb, kuulsus hajub, saavutuste sära tuhmub.

Nii ka Jesse Owensi aupaiste. Mõne aja pärast võis ajalehest lugeda, kui kehvasti tal minevat. Olime oma lapsesüdames valmis talle, oma Jessele appi ruttama, et no kuidas siis nii saab...!? Artiklis räägiti kurbi lugusid sportlastest, kes on vanaks jäänud ja peavad roiskuva imperialismi tingimustes näguripäevi nägema ja et Nõukogumaal seda ei juhtu. Ja et nende heidikute hulgas figureeris ka Jesse Owens, kes olevat sunnitud maha müüma oma "kullad", et süüa osta...

Muudest allikatest võib vastukaaluks lugeda, et ta olevat veetnud eluea üsna stabiilselt ja mingit dramaatikat tema elus ei leidunud. Kuulus sportlane suri kolm kuud enne 1980. a Moskva olümpiamängude algust, kuhu USA sportlasi teatavasti ei lastud - välja oli kuulutatud boikott Afganistani sõja tõttu.

Jesse Owens on üks neist unustamatuist, kes jääb ajalukku spordi kuninglikkuse kehastusena. Tema esinemisi olümpiarajal ei kustuta mälust miski. Suure spordimehe rekorditest tema eluajal keegi jagu ei saanud - Owens lahkus siitilmast võitmatuna.

ANNE RATMAN

Jaga |