Nädal Euroopa Parlamendis: Gruusia, Schengen, lapseröövid

Olukord Gruusias. Arutelu ja EP resolutsiooni vastuvõtmine

 Pärast 01.09.2008 Euroopa ?lemkogu toimus kohe ka arutelu EP-s. Enamik saadikutest rõhutas Gruusia territoriaalse puutumatuse olulisust ning Venemaa reaktsiooni  liialdatust. Samuti kutsuti EL-i üles tugevdama naabruspoliitikat ning vähendama sõltuvust Venemaa energiast. Hukka mõisteti Venemaa-poolne Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tunnustamine.

EP-le esinenud Euroopa Nõukogu (EN) esindaja, Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner ja Euroopa Komisjoni (EK) välissuhete volinik Benita Ferrero-Waldner rõhutasid, et EL on näidanud oma suutlikkust reageerida, hoolimata institutsionaalsetest raskustest.

Ferrero-Waldner rõhutas, et suhtlus Venemaaga ei saa jätkuda tavapäraselt ja edaspidigi tuleks panustada Euroopa energiapoliitika väljatöötamisse.

EP Lõuna-Kaukaasia delegatsiooni liikmena olin seotud resolutsiooni ettevalmistamisega ning pidasin oluliseks toetada rahuvalvajate ja tsiviilmissiooni saatmist sellesse piirkonda. Avaldasin kartust, et Gruusia võib laguneda (Põhja- ja Lõuna-Osseetia liitmise plaan Vene Föderatsiooni seaduste alusel), ning esitasin EN-i esindajale küsimuse: "Milliseid samme astutakse ennetamaks suveräänse riigi terviklikkuse lõhkumist?" Kahjuks jättis Prantsuse välisminister kõigile küsimustele vastamata, kiirustades lahkuma. Kui tõmmata siinkohal paralleeli president Sarkozyga, tuleb nentida, et temal jätkus  tähelepanu eranditult kõigi esitatud küsimuste jaoks ning arutelu temaga, vastupidi tema ministrile, oli avatud ja meeldiv.

Jätkuks 1. septembri arutelule hääletati 3. septembril EP-s Gruusia resolutsiooni, mis kiideti heaks 549 poolt- ja 68 vastuhäälega. Erapooletuks otsustas jääda  61 saadikut.

Resolutsioonis kutsutakse Venemaad üles austama Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning nõutakse, et Venemaa täidaks kõiki võetud kohustusi ning alustaks oma vägede täielikku ja viivitamatut väljaviimist Gruusia territooriumilt. EP mõistis hukka Gruusia separatistlike piirkondade Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvuse tunnustamise Venemaa poolt.

EN-le ja EK-le tehti ettepanek üle vaadata oma Venemaa-poliitika ning avaldati toetust Euroopa ?lemkogu otsusele partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimised edasi lükata seniks, kuni Venemaa pole oma vägesid 7. augusti eelsetele positsioonidele tagasi tõmmanud.

Resolutsioonis nõuti sõltumatu rahvusvahelise juurdluse kiireloomulist läbiviimist, et teha kindlaks faktid ja tuua suuremat selgust teatavate süüdistuste osas. Gruusia ja Venemaa ametivõimudelt nõuti koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuuriga konflikti käigus toimunud traagiliste sündmuste ja tsiviilelanike vastu suunatud rünnakute uurimisel.

Venemaa ja Gruusia ametivõimudel tuleks edastada kogu info piirkondade kohta, kuhu nende väed heitsid kassettpomme, et oleks võimalik viivitamatult alustada demineerimisoperatsioone vältimaks süütute tsiviilisikute edasist hukkumist. EP nõudis ka, et EL annaks tugeva panuse konflikti lahendamiseks kavandatud rahvusvahelisse mehhanismi, ning tervitas EN-i otsust saata piirkonda Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) vaatlusmissioon täienduseks ?RO ja OSCE missioonidele. Veel toetati EJKP rahumissioonile ?RO või OSCE mandaadi taotlemist ning tervitati EN-i nõukogu otsust Gruusia konflikti puhul EL-i eriesindaja nimetamise kohta.

EP otsustas: Euroopa naabruspoliitikat tuleb edasi arendada, et see paremini vastaks "idanaabrite vajadustele" ja tugevdaks EL-i osalemist Musta mere piirkonnas. Samuti toetati ettepanekut kiirendada vabakaubanduspiirkonna loomist Gruusia, Ukraina ja Moldovaga.

Resolutsioonis rõhutati Gruusia olulisust EL-i energiavarustuskindluse parandamisel, mis kujutab endast alternatiivi Venemaa kaudu toimuvale energiatransiidile. EL-il tuleks oma eelarve kaudu osaleda torujuhtme Nabucco projektis.

Viisainfosüsteemi kasutamine Schengeni piirieeskirjade raames

 Praegu teostavad Schengeni viisaruumi kuuluvate riikide piirivalvurid kolmandate riikide kodanike osas süstemaatilist kontrolli viisainfosüsteemis (VIS) päringute tegemise teel iga kord, kui nad välispiiri ületavad. See aga suurendab ooteaega piiripunktides.

EP tuli välja algatusega, et teatud juhtudel võiks loobuda EK  pakutud lähenemisviisist, kus kolmandate riikide kodanike kohta tehakse piiril süstemaatiliselt otsinguid viisakleebisenumbri alusel koos viisaomaniku sõrmejälgede kontrolliga. EP pakkus lahenduseks, et vastutav piirivalvur (või kõrgema tasandi ametnik) peaks erandina saama otsustada VIS-is päringute tegemise, kasutades vaid viisakleebisenumbrit või kasutades juhuslikkuse alusel viisakleebisenumbrit koos sõrmejälgede kontrolliga.

Samas oldi seisukohal, et kui piirivalvuril tekib kahtlus viisaomaniku isikusamasuse ja/või viisa autentsuse suhtes, tehakse päring viisakleebisenumbri alusel koos sõrmejälgede kontrolliga.

EP-poolset algatust toetas hääletusel 567 saadikut; vastu oli 75 ja erapooletuks jäi 49 saadikut.

Saadikud nõuavad koostööd kadunud laste leidmisel

 EP arutas ka saadikute esitatud kirjalikku deklaratsiooni, milles nõuti liikmesriikide koostöö tõhustamist kadunud laste leidmisel ja üleeuroopalise teavitussüsteemi loomist. Lapserööv on üks kõige ebainimlikumaid kuritegusid ning selliste kuritegude toimepanek suureneb Euroopas aasta-aastalt.

Seetõttu kutsub EP liikmesriike üles kehtestama kadunud laste kohta teavitussüsteemi, mille aktiveerimine näeks ette järgmiste üksikasjade kohest edastamist piirivalvele ja tollile ning õiguskaitseorganitele:

·         -teave kadunud lapse kohta, võimalusel koos fotoga;

·         -asjakohane teave kadumise ja/või oletatava(te) röövija(te) kohta;

·         -telefoninumber teabe andmiseks (116 000; kus selline number on kasutusele võetud).

EK laskis 2007. aastal liikmesriikidel reserveerida kuuekohalised 116-ga algavad numbrid kadunud laste otsimise abitelefoniks (116000) ja laste abitelefoniks (116111).

Eestis on küll juba alates 2005. aastast loodud laste abitelefon, mis alates käesolevast aastast kasutab ka numbrit 116111, kuid puudub kadunud laste otsimise abitelefon.

Deklaratsioonis kutsutakse liikmesriike üles sõlmima koostöölepinguid kõikide naaberriikidega, et tagada suutlikkus kiireks teavituseks kõikidel asjaomastel territooriumidel.

Maksupettusevastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia

 1993. aastast EL-is kehtiv "üleminekusüsteem" on tulemus, mille ühelt poolt on andnud otsus luua piirikontrollideta ühine turg ja teisalt asjaolu, et liikmesriigid ei saavutanud kokkulepet täielikult homogeense siseturu loomises ühtlustatud käibemaksumääraga. Kuigi pettustevastane võitlus kuulub suures osas liikmesriikide pädevusse, ei saa seda probleemi lahendada vaid ühe riigi tasandil. Seetõttu on EK võtnud eesmärgiks tulla 2010. aastaks välja ettepanekuga uue käibemaksusüsteemi kohta.

Oma sõnavõtus ütlesin, et maksupettused on nii EL-ile kui ka liikmesriikidele probleemiks, moonutades konkurentsi ning vähendades nii EL-i kui ka liikmesriikide tulubaase. Arvan, et tänase olukorra on tekitanud ajale jalgu jäänud „üleminekusüsteem“, mis on keeruline ja vajab nüüdisajastamist.

Rõhutasin ka seda, et kindlasti tuleb uue käibemaksusüsteemi väljatöötamisel arvestada asjaolu, et uus süsteem ei muutuks praegu kehtivast keerulisemaks ega bürokraatlikumaks, ning et uut maksustamissüsteemi tuleks enne üle kogu EL-i  rakendamist ka piloteerida veendumaks selle tõrgeteta toimimises.

Tegin ettepaneku maksupettuste vastu võitlemiseks nüüdisajastada riikidevahelise info kättesaadavust üle kogu EL-i e-maksuameti infokeskkonna loomisega.

Euroopa Liidu sadamapoliitika

 Meretransport on äärmiselt oluline veondusliik nii Euroopa Liidu sisese kui ka maailmakaubanduse seisukohast. Sadamate tähtsus on seotud nii majanduslike teguritega kui ka sadamate rolliga ühiskonnas. EK-il on valminud sadamapoliitika teatis, mis on osa EL-i kaubaveokavast. Sadamapoliitika väljatöötamine on toimunud pidevas dialoogis sidusrühmadega, sest eelnevalt EK poolt esitatud kahe direktiivi eelnõud lükkas EP tagasi.

Oma sõnavõtus märkisin, et meie sadamatel on EL-i konkurentsivõimele mõju vaid siis, kui nad on üle keskmise uuenduslikud ja kvalitatiivselt parimad. EL-is ei tohiks ühendusesiseseid lähimerevedusid asetada ebasoodsasse olukorda, võrreldes muude transpordiliikidega, samuti ei tohiks ühenduses deklareeritavate kaupade suhtes kohaldada Euroopas uuesti tollijärelevalvet.

Kutsusin EL-i sätestama sadamate tegevust reguleerivad ühtsed eeskirjad ning oluliselt enam toetama oma sadamaid kolmandate riikide sadamate ebaausa konkurentsi vastu.

Kuna sadamate arendustegevuses ja igapäevatöös muutuvad aina olulisemaks keskkonnakaitse alased tegevused, rõhutasin, et lisaks laevade CO₂ heidete ja jäätmetest tingitud saaste määra vähendamisele tuleb oluliseks pidada võitlust ka sadamates laadimisel ja lossimisel tekkiva õhusaaste vastu ning arvestada  samuti raudteeliiklusest tingitud müra, millel on omakorda negatiivne mõju keskkonnale ja inimestele.

Peatusin oma kõnes ka väikesadamate temaatikal, sest lisaks suurtele sadamatele on oluline ka niisuguste väikesadamate toetamine, millel tihti pole kommertssuunitlust ja mille tegevusel on keskne tähtsus kohaliku elanikkonna jaoks. Konkreetsete toetuste planeerimine väikesadamatele aitaks kaasa nende jätkusuutlikule arengule ja vähendaks ettevõtlusele negatiivset mõju avaldavaid tegureid.

EK volinik Peter Mandelson teatas EP-le, et EK tegeleb rahastamisallikate uurimisega parandamaks sadamate integreerimist linnadega, millega nad on seotud. Samuti võtab EK veel sel aastal vastu suunised sadamatele antava riigiabi kohta.

SIIRI OVIIR,  Euroopa Parlamendi saadik

Fototekst

EUROOPA LIBERAALID: Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni juht Graham Watson  ja Eesti liberaale töiselt esindav Siiri Oviir (Keskerakond) on teinud head koostööd.

Jaga |