Kas lapsel on Eestis hea elada?

ENE TOMBERG,      29. märts 2006


Lapse muresid on palju. Laps ei saa valida perekonda, kuhu ta sünnib – see võib olla vaid formaalne kooslus, kuhu ta sigitati alkoholi- või narkootikumiuimas. Alkoholipoliitika karmistamisest räägitakse aastaid, kuid konkreetsete piiranguteni ei jõuta. Ennetuslik töö on oluline – ehk peaks sellisele emale juba lapse sündides nõustaja kõrvale panema?

Lastekaitse Liidu koostöö Riigikogu liikmetega algas sotsiaalkomisjoni ja selle esinaise Mai Treiali vahendusel 2005. aastal, mil ühiselt valmistati ette erakorraline istung laste olukorrast riigis. Toimunud aruteluga kumbki osapool paraku rahule ei jäänud. Kahe seda valdkonda kureeriva ministri pealiskaudsed sõnavõtud välistasid konkreetsete otsuste tegemise. Laste probleemide aruteluks koguneti uuesti tänavu 1. märtsil, osalejaiks kõigi Riigikogus esindatud kuue fraktsiooni esindajad: Mai Treial, Elle Kull, Katrin Saks, Marika Tuus, Maret Maripuu, Toomas Varek ja Andres Herkel. Esindatud oli ka Lastekaitse Liidu vanematekogu.

Kõik algab kodust

Lapsel pole võimalik valida vanemaid – isa ja ema võisid ta sigitada alkoholiuimas. Lastekodulapsed on peaaegu sajaprotsendiliselt pärit alkohoolikute peredest.
Alkoholipoliitika karmistamisel pole aastatepikkusest jutust hoolimata konkreetsete piiranguteni ikkagi veel jõutud. Suuresti lonkab töö paremate lapsevanemate kasvatamisel. Ennetus on siin oluline – võib-olla peaks mõnele emakssaanule, otsekohe kui laps sünnib, nõustaja kõrvale panema? Abistavaid teenuseid saaksid osutada mitmesugused mittetulundusühingud.
Koolide jaoks valmistatakse praegu ette uut õppekava. Kahjuks on selle üldosa projektist välja jäetud inimeseõpetus kui terviklik ainetsükkel, mis oleks aluseks õpilase kui isiksuse kujundamisel, temas üldinimlike väärtuste ja sotsiaalse kompetentsuse arendamisel, riskikäitumise ennetamisel. Laps saab oma käitumismallid kodust, sõpruskonnast ja koolist. Heaks lapsevanemaks olemist tuleb ju ka õppida.
Lastekodust pole kerge ellu astuda. Kohalik omavalitsus peab lastekodukasvandikule küll pakkuma eluaseme, aga tegelikkuses see nii lihtsalt ei teostu. Sageli vajab noor inimene tuge veel pikka aega.

Väike riik, kuid suured erinevused

Laps ei saa valida, kas ta sünnib linnas või maal, aga tema edasised võimalused arenemiseks on siin ja seal erinevad. Väikeses riigis ei tohiks olla nii suuri erinevusi laste vaba aja veetmise, oma ande arendamise, kultuuriväärtustest osasaamise võimalustes. Laste vaesust saab vähendada perede toetamise kaudu, mis aga ei pea realiseeruma üksnes rahaliste toetuste abil, vaid ka näiteks kunstitempli KUMU taskukohaste pääsmetega lastega peredele või laste sporditegevuse rahastamisega.
Kelle juurde peaks noor inimene pöörduma toimetulematuse, kaaslastega halva läbisaamise või õpiraskuste korral? Linnas leiab nõustajaid kergemini, ka vaba aja kasuliku veetmise võimalusi on siin rohkem.
Vaimse tervise poliitika alusdokument töötati välja juba 2002. aastal, kuid riiklikult on see kinnitamata ja vajalik raha tegevuskava elluviimiseks leidmata. Samas tapab aastas enda keskmiselt 20 last, sest oma probleemidest pole neil kellelegi rääkida või kellegagi koos neile lahendust otsida. Perele ja lastele suunatud poliitika käib meil jõnkshaaval. Kuigi tulumaksusoodustus alates pere teisest lapsest on seadustatud ning vanemahüvitis sisse viidud, järgneb järgmiste peret toetavate tegevuste kavandamise ja finantseerimiseni pikk vahe.

Seks ja vägivald maast madalast

Oleme mures, et lapsed meie ümber käratsevad, nende kõnepruuk ei kannata trükimusta, vägivald kodus ja koolis on jõudnud haripunkti.
Samas, kui laps läheb koos vanematega vaatama toredat perefilmi "Ruudi", näidatakse mürarikkas kinosaalis enne seansi algust tõeliselt vägivaldsete märulite reklaame.
Reklaamiseadus vajab muutmist ja täiendamist, et viina ja seksteenuste reklaamid ei kujundaks maast madalast lapse väärtushinnanguid.
Internet on küll kasulik infoallikas, kuid samal ajal pole ta kontrollitav, mistõttu saab tast kahjuks liiga sageli teismeliste ahvatleja pornograafiale ja suhtlusele vastutustundetu jututoapartneriga.
Erivajadustega lastel on probleeme normaalse õppimise ja arenemisega oma kodu lähedal või sobiliku töö leidmisega hariduse omandamise järel. Aastaid tegutsenud sanatoorsed koolid krooniliste tervisehäiretega lastele on muutunud kasvatusraskustega laste koolideks, kus aga puuduvad psühholoog, sotsiaalpedagoog, sotsiaaltöötaja jt.

Kuidas edasi?

Laste olukorra üle peetud arupidamisel osalejad leidsid, et otstarbekas on laste õiguste tagamise strateegia tegevuskava täitmine ära kuulata Riigikogu Valge saali foorumil. Sinna tulevad kaasata sotsiaal-, õigus-, rahandus-, kultuuri- ja hariduskomisjon. Põhjalikul arutelul saavad sõna sekka öelda ka mittetulundusühingute esindajad, kes näevad laste tegelikku elu ametikandjatest sügavamalt ja oskavad pakkuda omapoolseid lahendeid mõnegi keerulise küsimuse jaoks.

/Rahvaliitlane Ene Tomberg on Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja asetäitja / tervishoiusakonna juhataja ning Tallinna linnavolikogu sotsiaal- ja tarbijakaitsekomisjoni liige./


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)