Nädala juubilar Hans Christian Andersen 200

Enn Eesmaa,      30. märts 2005


See lugu algab ja lõpeb otsekui muinasjutt. 2. aprillil 1805. a sündis Taanis Fyni saare väikelinnas Odenses vaese kingsepa ja pesunaise peres poeg, kellele pandi nimeks Hans Christian. Esialgu polnud Andersenidel isegi kindlat katust pea kohal. Hiljem elukoht siiski leiti, kuid kodakondsed pidid harjuma, et isa Hans parandas jalanõusid otse tillukeses elutoas, mis teadagi kuidas lõhnas ja lehkas.
Isa suri aastal 1816 ning Hans Christiani hakkas kasvatama kasuisa. Poiss unistas tantsija karjäärist, hiljem laulja, siis romaani- ja näitekirjaniku kuulsusest. Tuntuks sai Andersen romaanidega "Improvisaator" ja "Ainult mängumees". Andersen kirjutas palju ka luuletusi ja reisikirju. Kuid ometi suutis ta oma parematesse kunstmuinasjuttudesse põimida nii romaane, näidendeid, reisikirju, ennekõike aga tantsulist fantaasialendu. Kirjutatut oskas ta õilistada peenekoelise filosoofilise poeesiaga, mis on küll lapsemeelselt siiras, kuid mitte kunagi lapsik.
Andersen polnud kaugeltki esimene, kes muinasjuturaamatuid lõi. Vennad Grimmid olid siiski rohkem õpetlased, nii mõnigi teine autor pigem rahvapärimuste uurija-tõlgitseja folklorist.
Hans Christian Andersen oli ennekõike üliandekas kirjanik, muinasjutuvestja, kelle lugusid lustisid nii lapsed kui täiskasvanudki, leides nendes raamatutes sageli tõsiseid mõtisklusi oma rahvast ja ajast, ennekõike aga Inimesest ning Hea ja Kurja katkematust võitlusest inimhingede pärast.
Andersenil oli enneolematu omadus kujutada kõige ebatavalisemaid juhtumisi argistena, tavalisi nähtusi aga oskas ta õilistada omadustega, mis tegid neist muinasjutulised. Andersen oskas inetus pardipojas näha ja aimata tulevast luike, uhke fassaadi taga aga piinlikku alastust.
Ajatud on ka Anderseni tippmuinasjutud "Lumekuninganna", "Vankumatu tinasõdur" ja "Pöial-Liisi". Aastatega jõudis kirjanik äratundmisele, et parimad muinasjutud kasvavad välja tõsielust ning iga inimese läbielatud aastad on otsekui muinasjutt, tõsi küll, mitte just alati õnneliku lõpuga muinasjutt. Elutalvel raskesti haige Anderseni autobiograafiagi kannab läbielatud valudele vaatamata pealkirja "Minu elu muinasjutt".
Laste- ja Noorsookirjanduse Rahvusvahelise Nõukogu otsusega tähistatakse iga aasta 2. aprillil rahvusvahelist lasteraamatu päeva. Ligi pool sajandit antakse välja Hans Christian Anderseni rahvusvahelist kuldmedalit, mida maailmas kutsutakse väikeseks Nobeli auhinnaks. Kopenhaageni menukamate vaatamisväärsuste hulka on aastaid kuulunud Hans Christian Anderseni kuju ning mere ääres linna ja kogu kuningriigi imekaunis sümbol Merineitsi.
Eestisse jõudsid Anderseni muinasjuttude tõlked juba aastal 1886. Võimatu oleks kokku lugeda Anderseni lugude alusel lavale toodud teatrietendusi. Kuulsa muinasjutuvestja teoste alusel on maailmas tänaseni vändatud peaaegu täpselt 100 filmi. Nende hulgas on ka Helle Karise lavastatud "Metsluiged" aastast 1987.
Kuid ometi pakuvad Hans Christian Anderseni teosed ennekõike lugemiselamust, mis lapsele avab hingeakna maailma avastamiseks, täiskasvanu aga kogeb midagi veelgi hinnalisemat. Ta leiab Anderseni raamatuis tagasitee oma lapsepõlve, mis aastatega üha kaunimaks ja muinasjutulisemaks, kuid paraku ka kaugemaks muutub.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)