Taasiseseisvumispäeva tervitus Kesknädalale

K. Epner,      01. september 2004


Alati kui Keskerakonnast ära läinud sotsialistlikud liberaalid (või liberaalsed sotsialistid) end ajakirjanduses meelde tuletavad, leian end neile õigustusi otsimas: mis sa hing teed – elu tahab elamist ja ega kõik või aadete pärast võimalusi kasutamata jätta, pealegi kui kosilased endast pikemat aega märku annavad.
Ja siis meenubki mulle lapsepõlves kuuldud laul (pärit vist suure sõja lõpupäevist), mida suure mõnuga laulsid just mehed, kuigi laul on naistest (feminismi ei olnud siis veel leiutatud). See on naistest, kes võtsid elult, mida ihu ja hing nõudsid – ja kes saabki seda neile pahaks panna?!
Kahjuks on mul ununenud osa selle laulu sõnu. Nüüd palungi Kesknädala lugejaid: kui keegi vanem inimene mäletab neid, aidaku laul tervikuna taastada (viisi ma tean).
Mina mäletan vaid järgmisi ridu.

Rahuaegadel sündisin ilma,
Vanem õde juba mängis nukuga.
Elu esimesel tunnil ütles ema:
Amorile hakkad varsti meeldima.

Ma ei teinud ema ütlemisest välja,
Tähti õppides ma tegin sammusid.
Ja kui võtsin koolipingi enda alla,
Samal ajal noorem õde sündiski.
Ma ei olnudki veel lõpetanud kooli,
Kui üks külapoiss mind koplis painutas.
Ja kui ta suudlus puudutas mu huuli,
Kuuma kirge tundsin endas ärkamas.
(Ununenud salm(id) 1940. aasta sündmustest
ja õdedest sõjakeerises)

Siis puhus tuuleke, mis sugugi pol´d mahe,
Peipsi taha peksti jälle tagasi.
Aga vanemale õele jätsid mehe –
oli mees, nüüd polnud isa ometi.
Siis sadu sakslasi käis uksest sisse-välja,
vahuvein ja konjak olid hüva naps.
Mulle õpetati tihti seda nalja
preisi grenader ja eesti tütarlaps.
(Ununenud salmid õdedest uuesti saabunud
punaste võimukandjate kaisus)

Aeg igavaks lä´eb armuleiba süües,
Eestimaale tahaks jääda elama.
Aga langus tuli tiivaripsu lüües,
Selle viguriga eesti meest ei saa.

Nõnda jah, tänased nn sotsiaalliberaalid-tiivaripsutajad. Kuigi nad olid enda meelest Keskerakonna vaprad ja ilusad, saame neile vaid kaasa tunda nende enesemüümise raskel teel.
Laulust veel niipalju, et kui keegi mäletab minust rohkem, siis andke teada Kesknädala toimetusele.
Tänuga

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)