Kuidas venelane oma kodumaad kiidab

Jaan Niin,      08. august 2007


"Kodumaal*), isand, on kõike küll, aga siin rohtlaanes mitte midagi!" ütles üks Moskva kubermangust pärit olev lihtne vene talupoeg võõrale reisimehele, kellega ta oli Lõuna-Venemaal juhuslikult kokku sattunud. "Kodumaal on leib parem, majad paremad, maa parem, lumi parem, suvi parem, tali parem – kõik paremad. Seal on küllalt mägesid ja orgusid, metsi ja vainusid, allikaid ja jõgesid. Kõik on korralik, ilus, väga ilus! Maal jooksevad suured jõed. Neist on emake Volga oma lastega kõige tähtsam. Metsad on suured ja ilusad ning tammed, pärnad, kased ja kuused kõik kuni taevani! Puude peal laulavad igasugu linnud – üks nii ja teine teisiti." Siinjuures vilistas ta ööbiku ja lõokese viisil. "Ja missugune magus lõhn on metsades!" Nende sõnadega tõmbas ta õhku enese rindu, nagu oleks see kõige magusam lillelõhn. – "Ja kui käepärane on seal kõik! Vaata, siin on maja uks, sa võtad selle lahti, astud välja ja oled kõige ilusamas metsas." Sealjuures võttis ta reisimehel käest kinni, nagu oleks see tema maja uks ja astudes ise pika rohu sisse, nagu oleks see mets. "Ja missugune tore muusika mängib metsades; kui ilusasti paistab päike läbi puude lehtede! Metsa all nurmel küpsevad maas kõiksugused marjad: maasikad – ilusad, väikesed, magusad ja punased, siis vaarikad, murakad, sinikad – igasugused ja nii palju kui sa soovid. Sa võid kus tahes maha heita, enese ümbert kõhu täis süüa, ilma et sul oleks tarvis üles tõusta." Sealjuures heitis ta pikali ja katkus peoga rohukõrsi, nagu oleksid need marjad.

"Siin maal on hein ja rohi ainukesed asjad. Pole siin muud midagi kui rohi ja ikka rohi. Ja kui halb see veel on! Kõva, kare ja ilma rammuta. Meil on ka rohi, aga see on nii pikk, et minule rindu ulatub ja veel missugune rohi! See on haljas, peenikene, mahlakas ja magus! Lehmad lähevad seda süües üsna rasvaseks ja saavad nii jämedaks." Siis ta astus paar sammu eemale ja tõmbas suure ringi.

"Vaadake! Ja kõige selle ilu keskel seisab Moskva" – siin rabas ta mütsi peast – "kõigist ilusam, kõigist kallim püha linn! Kui meie siit lagendikult kodumaale läheksime, kui ilus oleks seal. Oh, Venemaa on tõesti esimene ja kõige armsam koht üle maailma!"
*****

Selgitused (JN):
1. *) Vene inimese jaoks tähendab mõiste kodumaa (vene k. Rodina) enamasti tema sünnikohta või ka vanemate ja suguvõsa ajaloolist riigisisest kodupaika; siin mõeldud Moskva ümbruse põlisalasid.
2. Lugemispala on pärit Vene riigi tsensori poolt 1913. aastal lubatud ja seejärel trükitud eestikeelsest Mihkel Kampmaa "Kooli lugemiseraamatust", et valmistada eesti koolilaps ette võimalikuks kohtumiseks suurvenelasega ja ühtlasi näidata talle, et "maine paradiis" polegi meist nii väga kaugel. Seda, ilmselt vene keelest tõlgitud lugu, mille autor pole teada, on keeleliselt veidi kohendatud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)