Nädala juubilar SOPHIA LOREN 75

Tema ema Romilda Villani tuli väikesest kalurikülast õnne otsima Rooma, kus kohtus Sophia isa Riccardo Scicolonega. Kui ta rasedaks jäi, tunnistas Riccardo oma isadust, ent ei abiellunud. Sophia tuli ilmale väga väikese ja väga inetuna. Pärast mõnda aega kestnud kohutavalt vaest elu Roomas oli Sophia ema sunnitud kodukülla tagasi pöörduma.

Sophia, kes oli lapsena hirmus kõhn ja keda seepärast kutsuti "hambaorgiks", lõi õitsele 14-aastaselt. Kaks aastat hiljem võttis ta osa Napolis toimunud iludusvõistlusest "Merekuninganna", jõudes  printsesside hulka. See andis Sophia emale kindla veendumuse, et tütrest saab näitleja, ja ta pani tulevase näitleja Napoli teatrikooli.

Ükskord andis üks selle kooli professoreid teada, et ameeriklased väntavad Roomas filmi, ning Sophia koos emaga sõitsid Rooma. Mõlemad võetigi filmi.

Mõni aeg hiljem pani järjekordse filmistuudio produtsent Sophiaga  lepingut tehes tütarlapse perekonnanimena kirja Loren - nii sündiski näitlejanna Sophia Loren.

Sophia oli 18-aastane, kui ta sattus iludusvõistluse "Miss Rooma" pealtvaatajate hulka. Üks žüriiliige märkas kaunitari ning kutsus osalema. Järgmisel päeval kohtus Sophia Loren produtsent Carlo Pontiga, kellega 1966. aastal, pärast seda, kui Vatikan oli lubanud Pontil eelmise abielu lahutada, ametlikult abiellus. Tegelikult olid nad Mehhikos salaja juba varem paari läinud.

Carlo Ponti oli Sophiast kakskümmend aastat vanem ja kakskümmend sentimeetrit lühem, kuid see ei seganud suure tunde teket. Ponti tegi noorest naisest kiiresti täiesti teise inimese - õpetas teda efektselt riietuma, meikima, käituma. Isegi tuntud Loreni-kõnnak, mis aastakümnete jooksul on üle kogu maailma mehi hulluks ajanud, on  Ponti õpetatud - Sophia käis mööda koridori ja sulges lahtiseid uksi puusadega.

Peale selle avas Carlo Ponti oma naise ees ka kõrgete kunstide ja kirjanduse maailma.

1950-ndate aastate keskpaigaks oli Sophia Lorenist saanud Itaalia filmitäht ja sex-sümbol. 1954. aastal omandas ta maailmakuulsuse filmiga "Napoli kuld", mille režissööriks Vittorio de Sica. Just selle režissööri käe all valmis enamik neid filme, kus Sophial oli kõige suurem menu: "Ciociaralanna" (1961. aastal preemia Cannes'i festivalil; Oscar parima naisosatäitmise eest), "Eile, täna, homme", "Abielu itaalia moodi" (1964. aastal Moskva filmifestivali preemia), "Päevalilled". Viimases kolmes mängis Sophia koos Marcello Mastroianniga. See oli üks kõigi aegade võimsamaid filmiduette - nad on koos mänginud 12 filmis. "Eriline päev" sisaldas armustseeni, mille kohta Sophia on öelnud, et selles, täiesti riietatult mängitud stseenis oli tunduvalt rohkem erootikat kui kahes kokkupõimunud alasti kehas.

Mastroianni on Loreni kohta öelnud, et ta on vapustav naine, kes täiuslikult valdas inglise ja prantsuse keelt ning õppis veel saksa keelt, ning tõusis nullist maailmatippu, kusjuures tegi alati vaid seda, mis talle meeldis.

Sophia Loren kutsuti Hollywoodi, kus ta võitis üldise poolehoiu oma kannatlikkuse, rahumeelse iseloomu ja töökusega. Ameerikas esines ta 12 filmis. 1958. aastal saatsid ameeriklased filmi "Must orhidee" Veneetsia filmifestivalile , kus näitlejanna pälvis preemia parima naisosatäitmise eest.

Kõige paremad Sophia Loreni rollid olid "naine rahva hulgast". Ta on alati pannud osatäitmisse  ka omaenda elukogemust ning eelkõige usaldanud intuitsiooni.

Oma esiklapse Carlo Ponti Jr sünnitas ta 1969. aastal, teise poja Eduardo aga 1973. aastal. Carlo on dirigent, Eduardo aga filmiprodutsent nagu tema isagi.

Carlo Ponti kinkis Sophia Lorenile vana lossi, mis sai nimeks "Sophia maja". Selle kõige kõrgemas tornis kasvab üle maailma kokku kogutud rohkem kui 100 unikaalset taime, seintel on 18. sajandi freskod. Seitse aastat korrastas armastav mees seda tohutut lossi oma kalli Sophia jaoks.

1970. aastatest peale oli Loren üks enim makse maksvaid inimesi Roomas, kuid 1982. aastal mõisteti ta maksudest kõrvalehoidmise eest 17 päevaks vanglasse - isegi presidendi enda palve ei aidanud. Näitlejanna seda solvangut ei unustanud, ning nüüd käib Itaalias vaid külalisena.

Viimastel aastatel kirjutab Sophia Loren naisteraamatuid, kus õpetab tõelise naiselikkuse saladusi. Üks tema peamisi õpetusi on selline: kõige rohkem kutsuvad vaimustust esile need naised, kes on absoluutselt kindlad oma vastupandamatuses.

1991. aastal anti näitlejannale elutöö eest Oscar. Paljud loevad Sophia Loreni seniajani maailma kauneimaks naiseks - seda eelkõige sära pärast, mis temast kiirgub.

2000. aastal paigutati Sophia Loreni portree "aastatuhande kapslisse" -  mälestuseks järeltulevatele põlvkondadele.

IVARI VEE

Jaga |