Kus viga näed laita...

Järgmised põlvkonnad ei kipu enam madalapalgalisel kohal töötama, rääkimata tasuta või sümboolse tasuga lisakoormuse võtmisest. Aktiivsed ollakse küll asumi- ja külaseltsides ning mitmesugustes kaitseseltsingutes; viimaste huvialas on küll rohkem keelustamine (nt Maha karusloomakasvatus! jms.) kui elu edasiarendamine.

Ühine huvitegevus rikastab osalejate ja ka ühiskonna elu. Selline tegutsemine peaks haarama ka lapsevanemaid. Asumitäite viisi korruselamute rajamisel tehti hoonetevahelistele haljasaladele võrkpalliplatse, ka mõni asfalteeritud kossuväljak valmis. Neid platse isegi kasutati. Doominotki mängiti puude varjus mahlakate väljendite saatel. Nüüd on mingit tegevust veel vaid väikelaste mängualadel.

Koolide staadionitel ja mänguväljakutelgi puudub kasutus väljaspool kooliprogrammi. Kohalikel omavalitsustel koos koolide, lastevanemate ja korteriühistutega tuleks need rajatised elustada. See ei vaja erilisi lisakulutusi, küll on aga üks võimalus noorte füüsise arendamiseks.

Nüüd jõuangi nüüdiseestlase mentaliteedini:

kui korralikku palka ei saa, siis parem ei töötagi! Ei aduta seda, et korraliku palgani jõudmiseks pead midagi õppima ja oskama. Kui Eestis midagi ei meeldi, siis põrutatakse kähku väljamaale – las teised näevad siin vaeva elujärje parandamisega!

Korteriühistut juhivad tihtipeale venekeelsed, aga meie kritiseerime neid riigikeele kehvasti oskamise pärast. Kuid keegi meist ei kipu seda ränka ühistuvankrit vedama. Hooneühistu valveruumi uksel ongi värviline lipik "Ja govorju po russki". Ilmselt on sellistele siltidele nõudlus, kui miski firma neid valmistab? Selle ruumi laual oli lipp, mille valge laid üleval ja teiselpool musta ei olnud mitte sinine.

Maxima kaubaketi töötajate seljal oli kiri "Küsige, ma aitan teid!". Nüüd seda kirjet enam pole, enamasti ei suuda nad ka aidata. Nüüd sirutab Lääne-Euroopa firma Lidl oma sõrgu Narva ja Lasnamäele. Kas see firmagi meie keelenõuetest huvitub?

Samas tuleb tunnustada siinsete venekeelsete elanike põlvkondadevaheliste suhete säilimist ning eakate ja puuetega inimeste austamist. Eesti noored oma nutika tagant abitumat ei märka!

EINAR LEPP

.

Jaga |