Kui teekski saadikutöö kõrvalametiks?

Me kõik saame aru, et praegusel Riigikogul ei jätku sisulist tööd ning seepärast raisatakse aega pseudoprobleemide otsimisele ja arutamisele (nt millal tohib viina müüa ja kas elamukeldrisse sobib mängupõrgu).

Minu ettepanek oleks selline: kõik riigikogulased teevad poole tööajast riigikogutööd (saades 50% senisest palgast) ja ülejäänud aja on oma erialasel tööl. Siis oleks rahvaesindaja paremini kursis rahva igapäevaste muredega ja ühtlasi säilitaks kunagi õpitud erialaoskused. (Kes julgeks lasta pimesoolt opereerida kirurgil, kes on senini 8 aastat Toompeal nuppe vajutanud? Aga arstidest on Eestis põud käes. Ega loomaarstidegagi olukord parem ole.)

Kui saadikud panna tööle poole tööajaga, võiks nende arvu isegi suurendada. Nii lisanduks parlamenditöösse mitmeid uusi helgeid päid. Tänane ühiskond ei tohi enam leppida sellega, et Riigikogus istuvad erakondade parteisõdurid, kes  vajutavad käsku mööda hääletusnuppe. Sellise parteilise käsutäitmise vilju hakkame õige peagi maitsma. Kas või see mõne aasta tagune tulumaksu muutmise seadus! Nüüd on riigi rahakott tühjaks saamas ja muude maksude suurendamisega ei suudeta varasemat eksitust enam heastada.

Rahvaesinduse muutmise ettepanekute sisulises arutamises peaks osalema kogu rahvas. Omaette probleem on aga arutelu käivitamine. Senised globaalse rahavõimu teenistuses olevad poliitikud arvatavasti ei luba sellist agitatsiooni alustadagi – kõik ettepanekud surutaks kohe maha või jäetaks tähelepanuta. Rahvas jääb siiski lootma, et mõni erakond tunneb tõsist muret tänase olukorra pärast ja mõistab rahva ootusi.

MANIVALD MÜÜRIPEAL, 76-aastane pensionär Pärnumaalt Varblast

Jaga |