AS Eesti Vabariik

Kindel see, et aastatagused Pronksiöö sündmused panid tolle suure ja ehk uimasegi karu ennast kiiremini liigutama. Vähenesid ju transiidinäidud siis vägagi oluliselt.

Tänaseks on suur osa neist kaubavedudest, mis transiidina läbi Eesti kulgesid, meie naabrite juurde üle viidud. Nii et küüniline see ehk tundub, aga meie naabritele on niisugune situatsioon igati kasulik olnud.

Eesti Vabariigi nimelise aktsiaseltsi juhatuse esimees Ansip aga rääkis veel mõni aeg tagasi, et Vene transiidi väljaviimisega meie riigist kaotasime vaid mingi mõne tühise miljoni, see aga ei olevat üldse mingi kaotus, pealegi kompenseerivat selle kaotuse muud võidud. Ei tea ainult millised...

Ühes raadiosaates nimetas Ansip majandusteadlast akadeemik Mihhail Bronšteini lausa küündimatuks, kes tegelikult transiidist mitte midagi ei tea ja asjata teeb paanikat. Polevat meil häda midagi: noh ja mis siis, et Venemaa läbi Eesti kaupu vedada ei taha? Kah asi!

 4. juulil Kuressaares toimunud Keskerakonna majanduskonverentsil rääkis AS DBT juhatuse esimees Vladimir Volohhonski loo jõe ääres paiknenud linnast.

Nimelt olevat ühte ilusasse jõekäärdu algul mõni inimene elama asunud; seejärel tulid teised, pärast aga kaupmehed, kunstnikud, muusikud. Linn muutus rikkaks ja lõi õitsele. Kord aga olevat mingi valitseja otsustanud jõesängi muuta – lihtsalt nagu mõttetu keeru teeb see jõgi. Linnast kadus vesi ja koos sellega ka õitseng. Mõne aasta pärast näitasid vaid lagunevad hooned, et keegi on seal elanud. Nüüd aga polevat enam isegi varemeid.

Kogu Eesti on seotud Venemaalt tuleva transiidiga. Ehk – pärast Pronksiööd mitte tuleva transiidiga.

See ei puuduta üksnes sadamatöölisi või mingeid logistikaettevõtteid. Asi on selles, et praktiliselt kõik Eesti ettevõtted on seotud Venemaa transiidiga.

Transiit ei ole vaid konkreetse kauba vedu punktist A punkti B läbi teatud territooriumi, mille eest territooriumi valdaja mingi rahasumma saab. Transiidi peatamine ei tähenda vaid seda, et Eesti riigikassal jääb saamata mõni miljard krooni. See ei tähenda ka vaid seda, et teatud hulk ettevõtteid, kes otseselt sõltusid Venemaa transiidist või sealtkaudu tulevast kaubast, pankrotti lähevad.

Ühel inimesel saamata jäänud palk mõjutab otseselt kõiki neid, kes temaga kasvõi kaudses seoses on: müüjaid kaupluses, kust see inimene oma perele süüa ostis; tolle kooli õpetajaid, kus käisid tema lapsed; pankureid, kelle panka kanti üle tema palk; isegi nende kontsertide korraldajaid, kus tema ise või temaga seotud olnud inimesed käisid.

Kui väheneb ühe inimese tulu, väheneb tulu ka kõigil teistel – peaministril ehk viimasena, kuid ega see tedagi puudutamata jäta...

Aktsiaseltsi peaeesmärk on raha teenida; seda enam, et ega keegi tema eest seda ära ei tee. Eesti riigi prioriteet on täna peale raha kokkuhoiu ka  raha teenimine. Kui riigikassas tuul vilistab, on vaja sinna raha teenida.

Üks riigikassa täitmise vahendeid on trahvid. Nüüd on isegi politsei riigikassasse raha teenimise vankri ette rakendatud. Röövlite, narkomaanide ja muude tõsikurjategijatega tegeldakse siis, kui avalikus kohas suitsetavate ja õlut limpsivate teismeliste, vales kohas teed ületavate pensionäride ning liiklusmärke eiranud autojuhtide püüdmisest ja trahvimisest aega üle jääb.

IVARI VEE, poliitikatoimetaja

Jaga |