Vastukaja eelmises lehes avaldatule:

19. aprill 2006


Savisaar: omandireform ei tohi tekitada uut ülekohut

mida vaielda?
15. mai 1991.a. "Rahva Hääles" ilmus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega üldrahvalikule arutelule esitatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse normatiivne kontseptsioon, mille §7 (2) ütles selgelt: "Omandireformi aluste seadus ei laiene nendele Eesti Vabariigi ja Eesti NSV kodanikele, samuti nende pärijatele, kes lahkusid Eestist vastavalt Saksa riigi ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel sõlmitud lepingutele ja muudele lepetele." Seega on igale eesti keelt lugeda oskavale õiglustunde- ja vastutustundevõimelisele inimesele selge, et järelümberasujate lahkumine 10. jaan.1941.a. NSV Liidu ja Saksa riigi vahel sõlmitud lepingute alusel oli omandireformi aluste seaduse koostajatele algusest peale teada ning nendele, erinevalt üldisest Eesti Vabariigi kodanikkonnast, rahvustunnuse ja järelümberasumise lepingu alusel kehtestunud erirezhiim võeti seaduse koostamisel arvesse. Seega, Eesti omandireformi aluste seadus on algusest peale välistanud nii 1939. a. ümberasujate kui 1941. a. järelümberasujate käsitlemise omandireformi kontekstis. Seega ei ole nendel kunagi olnud mitte mingisugust õigust Eestis mitte mingisuguseid varasid omandireformi kontekstis ega mingil muul moel tagasi taotleda.

Mari
Ja taas tuleb tunnistada, et Savisaar räägib targa ja asjatundliku riigimehe mõistlikku juttu. Näib, et "primitiiv-parempoolselt naeruväärse hullumeelsuse aeg" on hakanud murenema ja pärast 15 aastat kestnud brutaalset omavoli ning haldussuutmatust kõige selle omandireformiga seonduvas on järjest uued, julgemad ja ausamad mehed Eesti poliitikas hakanud suud lahti tegema ja tõde välja ütlema. Inimliku ja riigimeheliku vastutustunde , aususe ja õigluse tunnistamiseks ja väljaütlemiseks julges minu mäletamist mööda esimese julge mehena paar aastat tagasi suu lahti teha hr. Jaak Allik. Tema tunnistas ORAS e loomisel juuresolnud riigimehena esimesena omandireformi poolt põhjustatud uut ülekohut (mida Eesti seadus ei lubanud tekitada) ja oma kaassüüd selles. Ning nõudis tehtud ülekohtu teadvustamist riiklikul tasemel ning selle heastamisele asumist. Samuti nõudis ta veel lisaks: uut ülekohut põhjustavate sammude takistamist, omandireformi tasakaalustavate ja sundüürnike koduidentiteeti kaitsvate põhimõtete järgimist, s.o muu hulgas üüride kontrollimatust vabakslaskmisest hoidumist. Kui enne seda valitses Eesti ühiskonna kõrgeimas otsustajateringis omandireformi seaduse rikkumiste, ühiskondliku hoolimatuse ja sundüürnikele osaks saanud kannatuste taustal vaid piinlik vaikus, siis nüüdseks, peale Jaak Allikut on kriitiliste, avameelsete avaldustega esinenud ka Vabariigi President hr. Arnold Rüütel, juhtiv õigusteadlane hr. Paul Varul ja suursaadik hr. Helme, riigikogulane ning nüüd ka siis taaskord minister hr. Savisaar. Ehk järgnevad sellele eeskujule lähitulevikus ka teised? Loodetavasti on see märk sellest, et parim, s.o intelligentsem ja vastutustundlikum osa Eesti poliitikutest on ärganud ja ka selles 15 aastat peru hobusena Eesti ühiskonda brutaalselt lõhkunud omandireformi arengus on oodata pööret vastutustundlikkusele ja paremusele ning olukorra õiglast tunnistamist ning selle heastamist?

Leping sätestas
ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ametlikus teadaandes ümberasujate poolt lepingu tingimuste kohaselt ümberasumiskomisjonile üleantava ja Saksamaal kompenseerimisele või asendamisele kuuluva vara kohta 16.01.1941.a. ajalehes "Kommunist" toodi ära, et: ümberasujate poolt Eesti NSV territooriumile jäetav varandus (sh. natsionaliseerimisele kuuluv vara koos võlgadega) tuleb vastavalt kokkuleppe tingimustele kanda omanike poolt varanduste kohta koostatavasse deklaratsiooni-nimekirja (Lepingu lisa vorm 9), mis esitatakse üheaegselt teadaandega ümberasumise kohta. Deklaratsiooni tõelevastavust kontrollitakse Nõukogude ja Saksa esindajate poolt. Varanduste vastuvõtt toimub varanduse deklaratsiooni alusel reeglipäraselt, mitte hiljem kui 5 päeva enne ümberasuja ärasõitu. Seega on see ümberasujate vara lepingus ettenähtud korras üle antud ja vastu võetud. Saksamaa poolt NLiidule maha müüdud, nõudeõigus loovutatud ja kompenseeritud. Kuidas peaks olema võimalik tagastada kord juba mahamüüdud vara?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)