Mõis peaks endale piduri peale tõmbama!

ERNA SEPP,      04. september 2002


Läbi aegade on poliitika juurde kuulunud demagoogia, silmakirjalikkus, kavaldamine, enesekiitus (Mart Kadastik, Postimees).

Minus tekitas mõningast protesti äsja Postimehe veergudel ilmunud endise Tallinna linnapea Jüri Mõisa kiidulaul oma vägitegude kohta.
Millised neist ettevõtmistest on kõige edukamad, on raske öelda. Ilmselt on kõigil neil oma vead ja probleemid.
Kõige suurematest "vägitegudest" jättis Mõis nimetamata Tallinna Vee erastamise, mida tema sõnutsi "peetakse Eestis üheks õnnestumaks" (SL Õhtuleht, 25. aprill 2001). Tegelikult on selle tehingu taga ostja valiku ebamäärasus, vee-ettevõtte müük inglastele võileiva hinna eest, hooletult sõlmitud leping, mis läheb linnale maksma aastas ligi 80 000 krooni, kopsakad konsultatsioonifirma kulud ning muud müügiga kaasnevad kahtlasevõitu tehingud.
Tallinna Vee müügiga taotleti vee- ja kanalisatsioonitrasside korrastamist aastani 2006, mis senise ehitustempo juures paistab olevat ebatõenäoline. Ka lubatud joogivee kvaliteedi paranemist pole loota ilma veetorustiku korrastamiseta. Nii et nokk kinni, saba lahti. Kanalisatsioonitrasside rajamisel peeti esmatähtsaks linnalähedasi asumeid, mitte aga vanemaid linnaosi nagu Nõmme, Lilleküla jms.
Mõisa valitsusajal Amix Consultingu koostatud Tallinna arengukava 2001-2005 nägi ette 13 kriitilist eesmärki. Nende hulgas polnud paraku ühtegi, mis käsitleks vee- ja kanalisatsioonimajandust. Ka puudub tulevikuseisukoht reservveeallikate kohta, k.a eriolukorraks. Seda oleks aga vaja teha, mida näitavad viimase aja katastroofilised üleujutused Euroopas (ka Baltimaades ei või seda ohtu täielikult välistada) ning meile tähendusliku Lagedi prügila põleng, mille nõrgvesi seab ohtu Pirita jõe ning sealtkaudu ka linlaste joogivee.
Tõstatatud küsimusi ei lahendanud ka järgmised linnavõimud. Keda siis valida järgmiseks linnapeaks?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)