Kes määrab sõnade tähenduse?

Ossinovski on kahtlemata võimeline seisma enda eest ise ning vastasseis EKRE:SDE ei ole asi, millele Kesknädal liigselt tähelepanu peaks pöörama, kuid antud juhul on küsimus laiem, puudutades kümneid tuhandeid kaasmaalasi. Kusjuures mitte ainult neid, kes on osaliselt vene päritolu.

Sõnad omavad iseenesest vaid seda tähendust, mille inimesed neile omistavad. Nii võib ka mõistet "põliselanik" defineerida erinevalt.

Viimasel rahvaloendusel kasutati järgmist definitsiooni: "Eesti põliselanikud on need, kelle vanemad (või üks vanem) ja vähemalt üks vanavanem on Eestis sündinud." Ametliku definitsiooni järgi kuulub Kohtla-Järvel sündinud Ossinovski, kelle ema on pärit Aserist, seega Eesti põliselanike hulka. Tema emapoolne vanaema oli ka rahvuselt eestlane.

Kuidas eestikeelses koolis käinud ja eestlannaga abiellunud Ossinovski ise ennast rahvuse järgi määratleb, see on loomulikult tema enda asi, kuid Eesti põliselanike hulgast teda vähemalt praegu ametlikult välja arvata ei saa.

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi tellimusel valmis 2015. aastal uuring, mis näitas, et suur osa eestimaalastest pooldab mõiste "põliselanik" määratlemist veelgi laiemalt.

Toona Saar Polli poolt läbi viidud küsitlusele vastanutest pooled (sealhulgas 41% eestlastest) olid valmis tunnistama Eesti põliselanikeks kõik siin sündinud, aga ka lapseeast või vähemalt 15 aastat siin elanud inimesed. Vaid 7% arvas, et põliselanikeks saab pidada üksnes Eestis elavaid eestlasi (nähtavasti ei teinud nad vahet mõistetel "põliselanik" ja "põlisrahvus"). Ülejäänud leidsid, et põliselanik on teist või kolmandat põlvkonda Eestis elav inimene.

EKRE esindab selles küsimuses teatud osa rahvast, kuid see on üsna väike, marginaalne osa. Demokraatlikus riigis, kus valitseb sõnavabadus, peab ka äärmuslastel olema võimalus ennast kuuldavaks teha, kuid see ei tähenda, et ühiskond tervikuna peaks võtma omaks lärmaka vähemuse seisukohad.

Vastasel korral muutuks muulaste integreerumine Eesti ühiskonda ju praktiliselt võimatuks. Sellisest sulgumisest parem on ikkagi avatud, positiivne rahvuslus, mis ei löö ust kinni nende nina ees, kes tahavad olla osa meie rahvuskodust.

Jaga |