Anname kohalikele omavalitsustele nende raha tagasi! [5]

Mart Laar:

Viidates sellele, nagu ka komisjonis räägiti, kust see raha siis tuleb eelnõu kulude katmiseks, sa siin vastates küsimustele oled maininud, et see rahalaev sõidab Eesti riigieelarvesse juhul, kui vastu võetakse Keskerakonna progresseeruva tulumaksu idee. Ma tahaks väga konkreetset vastust. Ütle mulle kas või üks riik maailmas, kus ühetaoliselt tulumaksult progresseeruvale tulumaksule üle minnes on riigi tulud kasvanud. Ütle mulle kas või üks riik maailmas, kus vastupidise sammu puhul, s.t progresseeruvalt tulumaksult ühetaolisele tulumaksule üle minnes, poleks riigi tulud kasvanud?

Sarapuu: Te ju teate väga hästi, millistes riikides astmelist tulumaksu kasutatakse ja millistes ei kasutata. Võiksime pigem öelda, et väga vähe on neid riike, kus astmelist tulumaksu ei kasutata. See on see, millele meie igal juhul tahame loota. Jaa-jaa, mina räägin astmelisest tulumaksust. Leian, et astmeline tulumaks on igal juhul õigem kui see variant, millest teie räägite. Räägin, et sellega saame edaspidi paljusid asju lahendada. Küllap elu siis näitab, kui siin saalis võetakse meie eelnõu vastu, kuidas asjad hakkavad lahenema. 

Ain Seppik:

Eks Taavi Rõivast võib mõnevõrra mõista, kuna riiki on nii halvasti majandatud ja finantsiliselt juhitud, et hiljuti müüs Reformierakonna juhitud valitsus maha spetsiaalselt politseinike jaoks Lasnamäele ehitatud maja koos politseinike, serverite ja kõigi saladustega. Internet ütleb, et koguni vene investoritele. Küsimus on selles, et, tulles tagasi Riigikohtu otsuse juurde, - kui nüüd ei suudeta eelarves määratleda neid funktsioone, mis omavalitsustel on, ja kui ei suudeta ära määratleda, kui palju see raha nõuab, - kas sel juhul, kui me seda seadust vastu ei võta, mida te siin esindate, siis kas on võimalik, et ka eelarve, mis tehakse, on põhiseadusevastane?

Sarapuu: Arvan, et nii ongi, et mis puudutab hetkel omavalitsusi, proovime väga paljusid asju lahendada jõuga, aga iseenesest oleks mõistlik lahendada neid nii, nagu meie põhiseadus ette näeb. Ja kui vaja, oleks mõistlik läbi diskussiooni leida uusi mõistlikke lahendusi. Arvan, et nii, nagu praegu proovitakse asju teha, igal juhul ei ole õige, ja sellele on Riigikohus väga karmi hinnangu andnud ja nimetanud asju ikka väga õigete nimedega.

Toivo Tootsen:

Kolleeg Laaril on õigus, et arenemata riigid nagu Valgevene ja Venemaa ja mõned teised veel, selleks et üldse tulumaksu kätte saada, tõepoolest rakendasid ja rakendavad praegu proportsionaalset tulumaksu. Aste edasi on arenenud riigid, kes rakendavad astmelist tulumaksu. Meie kui potentsiaalne „Põhjamaade tiiger", kellel on IT-süsteemid ja kõik olemas, võib seda väga hästi teha.

Aga kui siiski tulumaksubaasi ei tõsteta? Eile paari kohaliku maksu ärajätmise puhul (ehk paadimaksu ärajätmise puhul, näiteks) soovitas IRL, et jääb alles veel ju näiteks mootorsõidukimaks, ehk: miks te ei kehtesta siis automaksu? Kuidas suhtuda sellisesse soovitusse?

Sarapuu: Mis puudutab tulumaksusüsteeme, siis muidugi Valgevenes ja Venemaal, ja tundub, et veel mõnes riigis on kombeks, et ei usuta seda, et inimesed on õiguskuulekad. Mis astmelise tulumaksu puhul tõepoolest vahel hea põhjuse annab vaielda, on see, et, jah, natuke rohkem tuleb paberit määrida. Võib-olla tuleks neid asju õppida ja tuleks neid asju eeskujuks võtta Euroopast, kus enamikus riikides on kasutusel astmeline tulumaks.

Mis puudutab automaksu, siis automaks on olnud. Tallinnas on automaks olnud, ja ta ei töötanud, ning sellest loobuti. Ma usun küll, et ettepanek kehtestada nüüd veel mingid muud maksud siis päris mõistlik teguviis ei ole. Pigem oleks mõistlik, regionaalpoliitiliselt kõige mõistlikum ja kõige asjalikum, ikka see, kui üksikisiku tulumaksust on kokku lepitud protsent, mida omavalitsused saavad, ja see protsent jääb pikka aega kindlaks ning seda pidevalt ei muudeta.

Lauri Vahtre:

Mart Laar esitas siin üsna selged küsimused, kas on kuskil juhtunud sellist lugu, et astmelisele tulumaksule üleminek oleks maksulaekumisi suurendanud? Sa hiilisid vastusest kõrvale. Millest oskan järeldada, et sellist juhtumit pole olnud. Kummatigi soovite ikkagi seda süsteemi käivitada, ja sellel peab mingi põhjus olema. Mina oma peaga ei oska muud põhjust küll näha, kui lihtsalt vaesemate inimeste kadedus rikkamate suhtes või kättemaksuiha kellelgi kuskil. Selle rahuldamiseks on ajaloost tuntud palju muid huvitavaid vahendeid. Näiteks, ega teie erakond ei ole arutanud võimalust taastada surmanuhtlus ja hakata korraldama avalikke hukkamisi? See võiks paljude inimeste mured murda!

Sarapuu: No te ei julge nii väga nendesse naljadesse laskuda sellepärast, et ma vaatasin, et kui mina rahanduskomisjonis laskusin samale tasemele, kus rahanduskomisjoni liikmed olid, siis pärast kiputakse neid minu asju tsiteerima, aga vastupidiseid tsiteerida ei saa. Kuigi ma näiteks ühte tahaks küll öelda. Mäletan, kui esimest korda asendusliikmena tulin rahanduskomisjoni ja ütlesin Jürgen Ligile, et järgmisel aastal tuleb teha miinusega eelarve, siis selle peale hakkas ta kätega vehklema ja ütles, et see on nii loll jutt, kui üldse olla saab. Ütlesin, et protokollime selle ära. Ja kui ma pärast tahtsin otsida protokollist seda väidet, et hiljem oleks hea Jürgen Ligile meelde tuletada, siis seda väidet ei olnud.

Mis puudutab astmelist tulumaksu, siis meie loodame saada täiendavaid tulusid ligi 3 miljardit. Ega ei ole midagi teha - eks arutame ja diskuteerime ja peame nõu. Ja kui me näeme, et see on mõistlik ja kasulik ja see on paljude inimeste soov, miks siis seda mitte rakendada?

Toomas Tõniste:

Kogu diskussiooni kuulates tekib mul arusaam või küsimus: kas ei oleks ikkagi õige aeg tõsiselt haldusreformiga tegelema hakata? Pigem on probleem seal. Kui ikkagi raha ei ole, siis võiksid ka omavalitsused mõelda, kuidas reaalselt pakkuda võimalikult head ja võimalikult kvaliteetset teenust, et olla efektiivsed. Arvan, et see paar 0,3% siin küll ei ole lahendus pikas perspektiivis.

Sarapuu:  Selles mõttes on just nimelt see eelnõu asjakohane. Kui läbi viia haldusreform efektiivsemalt, saab ju kulusid juhtida, ja eks see on paljude organisatsioonide eesmärk, millega saadakse hakkama kas edukalt või mitte. Iseenesest on meil Eestis niisugune omamoodi kummaline olukord tekkinud, et teatud hetkel valitsuskoalitsioon käib ameerikalikult välja niisuguseid ideid, et: punkt 1, punkt 2, punkt 3, punkt 4, punkt 5 - teeme ära, kohe on asjad riigis korras. Natukese aja pärast käiakse uued punktid välja ja juhitakse tähelepanu eemale sellest, et eelmised punktid on täitmata; on see töökohtade loomine või mida iganes.

Täpselt sama on haldusreformiga. Iseenesest IRL on väga õigesti püstitanud - et teeme haldusreformi. Aga kui peaminister ütleb, et jah, et meil ei ole haldusreformi vaja? Siinsamas saalis mina olen esitanud peaministrile küsimuse ja saanud väga selge vastuse. Siis on ju väga keeruline valitsuskoalitsiooni ühel liikmel (mõtlen, ka valitsuskabineti liikmel, regionaalministril) läbi suruda või läbi arutada või diskuteerida haldusreformi teemal, kui valitsusjuht ei nõustu.

Helle Kalda:

Valitsuskoalitsioon ei toeta täna nimetatud eelnõu, ja üks argument oli, et omavalitsus võiks leida ise tulusid. Nad on märkinud, et Tallinnas võiks  kehtestada automaksu. Minu poole pöördus üks müügifirma, kes müüb autosid, ja ütles, et ta ei saa aru, kuidamoodi tänane valitsus seda toetab, kui automaks on tegelikult täpselt sama mis paadimaks, sellepärast et ta müüb autosid Tallinnas, aga autoga sõidetakse Tartus. Kuidas teie seda kommenteeriksite?

Sarapuu: Nagu ennegi ütlesin - automaks ei ole mõistlik. Aga mind hämmastab üks teine lähenemine: et automaksu või paadimaksu ikkagi saab kehtestada ja selle kehtestab kogukond ehk kohaliku omavalitsuse volikogu. Miks siis näiteks kas Riigikogust või valitsusest või, ütleme, riigivõimu poolt peab ette ütlema, et olgu siis selline, teine või kolmas maks? Pigem on ikka mõistlik see lähenemine, et lubame kohalikel omavalitsustel otsustada ise. Lubame kogukonnal ise otsustada, kuidas nad käituvad. Kui nad tahavad mingit objekti teha või kui nad otsustavad oma teed korda teha või kui nad otsustavad näiteks kas või paadisilla teha, et hiljem paadimaksu koguda - noh, las nad teevad, las nad kehtestavad! Kui kogukond on nõus ja ütleb "Jah, me tahame, et meie paatidel oleks parem randumiskoht!" ja on tegemist mõistliku ehitusega, miks siis mitte otsustada? Miks peaksime sekkuma sellesse? See on kohaliku omavalitsuse otsus, see on kogukonna otsus. Ja kui me seda eirame, siis võtame ju kogukonnalt initsiatiivi ja ka õiguse ära!

Kesknädal siin lõpetab. Loe edasi Riigikogu stenogrammist!

Jaga |