E-valimiste lähtekood tekitab segadust

EHK esimees Tarvi Martens rääkis lähtekoodi avalikustamise eel, et tegemist on järjekordse sammuga süsteemi läbipaistvuse suunas, mis peaks kaasama asjatundjaid e-valimiste süsteemi tehnilisse analüüsimisse.

Internetiaktivist Heiki Ojasild avaldas aga Rahvusringhäälingu uudisteportaalile nördimust selle üle, et e-valimiste koodi avalikustamisel kasutati nii rangete piirangutega Creative Commons'i litsentsi, et kui keegi üritab seda koodi omal käel paremaks arendada, ei tohi ta muudetud koodi avalikult levitada - seda isegi mitte samas GitHubi keskkonnas, kuhu e-valimiste süsteemi toimimiseks vajalik kood avalikustamiseks üles pandi. Veel märgib ta, et on eetiliselt küsitav, mis õigusega piirab riik seda, mida kodanikud saavad teha nende endi raha eest arendatud tarkvaraga.

Ojasillale sekundeeris MTÜ Eesti Interneti Kogukond juhtkonda kuuluv Elver Loho, kelle sõnul läheb valimiskomisjoni käik vastuollu avatud lähtekoodi põhimõtte tavapraktikaga, mille järgi võib iga huviline teha endale koodist koopia ja seda muuta.

Samas vaidles internetiaktivistidele vastu Tallinna Tehnikaülikooli võrgutarkvara professor Tanel Tammet, kelle arvates pole mingisugust põhjust, miks peaks olema luba teha sellest koodist enda variante.

22. juuli Õhtuleht pühendas e-valimiste lähtekoodile ja selle turvalisuse testimisele kaks lehekülge, kus muu hulgas anti teada, et turvaekspert Renee Trisberg on otsustanud kümnekonna vabatahtliku kaaslasega panna avalikustatud programm oma arvutites käima ning siis seda süsteemi rünnata. Eelkõige on võetud eesmärgiks leida vigu häältelugemismasina töös - kuidas viia süsteemi nii segadusse, et ta ei saaks häältelugemisega korralikult hakkama. Kuna tarkvara on suuremahuline ja ülesanne keeruline, siis võtab analüüs palju aega, kuid Trisbergi sõnul püütakse kõigega siiski vähemalt kuu aega enne valimisi hakkama saada.

Oluline on märkida, et avalikustati vaid osa e-hääletuse tarkvarast, sest programm, mille e-valija oma arvutis käivitab, on endiselt salajane. Ka e-hääletuse programmijuhid on tõdenud, et e-valimiste kõige ebaturvalisem lüli on tavakasutaja arvuti ning korduvalt on ka tõestatud, et valimisteks kasutatavat programmi saab viirustega petta. Meenutame Paavo Pihelgase eksperimenti „Pealtnägijas", kus ta tõestas, et e-valija arvuti võib olla nakatunud viirusega, mis jätab inimesele mulje hääletamisest, kuid tegelikult tema hääl valimisteserverisse kohale ei jõua. Seekordsetel valimistel saab Android-süsteemi kasutava nutitelefoni abil küll enda antud häält kontrollida, kuid tegemist on vaid katsetusega - kui ilmneb viga, siis seetõttu hääletustulemusi ametlikult vaidlustada ei saa...

Jaga |