Eestlased ei pea heastama Molotov-Ribbentropi pakti ülekohut

HELLE KALDA,      09. aprill 2003




Märtsikuu viimasel päeval alustas tööd vastvalitud Riigikogu. Vande andnud saadikutest enam kui pooltel puudub varasem töökogemus seadusloome alal. Ehk on paljude noorsaadikute jaoks alanud eluetapis enam ruumi põnevusel ja rahulolul, et püstitatud eesmärk - Riigikogu liikme staatus - saavutati, ent pelgalt Riigikogu saalis pingi nühkimine oleks kuritegelik ükskõiksus oma valijate suhtes.
Luna asendusliikmena on minu rahvaesindajaks olemise aeg piiratud, on aastate pikkune töö sundüürnike probleemide lahendamisel ning osavõtt Tallinna volikogu tööst andnud piisava ettevalmistuse parlamendis
tegutsemiseks. Otsustasin kohe peale istungijärgu käivitumist anda sisse seadusemuudatuse ettepaneku, mis puudutab omandireformiseaduse § 7 lõike 3 muutmist.
Eesti vabariigi Omandireformi aluste seaduse § 7 lõige 3 muutmise seaduse ettepanekus sõnastatakse lõige ümber järgmiselt:
"Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikud ei ole omandireformi õigustatud subjektid neile kuulunud ning neilt enne Eestist lahkumist õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes."
Uus redaktsioon lõpetaks ebamäärase olukorra omandireformi seaduse tõlgendamisel, millele on oma 28. oktoobri otsusega viidanud ka Riigikohus, leides, et seaduse § 7 lg 3 on vastuolus põhiseaduse § 13 lg 2-ga.
Lahtiseletatult tähendab uue redaktsiooni vastuvõtmine ebakindluse lõppemist tuhandetele inimestele, kes pole saanud oma kortereid erastada ning kes enam kui kümme aastat on olnud teadmatuses oma edaspidise saatuse suhtes.
Omandireformi seadust on Eesti riigis täidetud mitte võrdse kohtlemise printsiipe arvestades, vaid kindlalt eelistades kunagisi omanikke või nende pärijaid. Seaduses § 2 lg 2 sätestatud nõuet, et omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadustega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut, pole arvestatud. Kümnete tuhandete omandireformi käigus oma kodudest ilma jäetud sundüürnike huve on rängalt kahjustatud.
Praktiliselt viidi läbi uus küüditamine, sest tagastatavates majades elasid just eesti kodanikud, samal ajal kui vöörriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kes olid endale saanud korterid nõukogude okupatsioonivõimudelt, võisid need erastada üldistel alustel.

Omandireformi seadus saab selgemaks

Omandireformiseadus ei tunnistanud Saksamaale ümberasujaid õigustatud subjektideks. Ometi jäeti 1991. aastal seaduse vastuvõtmisel võimalus, et Eesti riik sõlmib Saksa riigiga lepingud, kus käsitletakse sõjakahju hüvitamist Eestile ning ümberasujate vara tagastamist või kompenseerimist. Seni pole Saksa pool sellise lepingu sõlmimiseks mingit initsiatiivi üles näidanud. Eesti peab vastuolu seaduses ise lahendama.

Eriti küsitav ja ebajärjekindel on olnud riigi käitumine seoses 1939. ja 1941. aastal Saksamaale lahkunud baltisakslastele ning nende pärijatele vara tagastamise küsimustes. Omandireformi seadus just nagu ei tunnistaks neid inimesi õigustatud subjektideks, jättes samas kohalikule omavalitsusele võimaluse seaduse tõlgendamiseks just viimaste kasuks. Ekspresident Meri ja Isamaaliidu juhtimisel tegutsenud valitsus tegid suuri jõupingutusi seaduse muutmiseks, et õigustada Tallinnas baltisakslastele majade tagastamist.

Baltisakslased ei ole õigustatud subjektid

Omandireformi seadus ei ole tunnistanud Saksamaale ümberasujaid õigustatud subjektideks. Ometi jäeti 1991. aastal seaduse vastuvõtmisel võimalus, et Eesti riik sõlmib Saksa riigiga lepingud, kus käsitletakse sõjakahju hüvitamist Eestile ning ümberasujate vara tagastamist või kompenseerimist.
Seni pole Saksa pool sellise lepingu sõlmimiseks mingit initsiatiivi üles näidanud. Ebamäärase olukorra püsimine enam kui kümne aasta jooksul väldanud omandireformis, mis käesolevaks hetkeks on valdavas osas läbi viidud, tuleb lõpetada, võttes vastu konkreetse otsuse, et ümberasujad ei ole omandireformi õigustatud subjektid.
Eesti riik peab käituma ausalt, järgides õiguspärase ootuse põhimõtet nende üürnike suhtes, kes aastal 2003 veel ei tea oma edasist saatust Eesti Vabariigis ja kes siiani ei saa võrdsetel alustel teiste riigi territooriumil elavate inimestega erastada oma kortereid.

Puudub alus teistkordseks kompensatsiooniks

Eestist Saksamaale ümberasumine toimus 1939. aastal Eesti Vabariigi ja Saksa riigi vahel sõlmitud kokkulepete ning 1941. aastal NSV Liidu ja Saksa riigi vahel sõlmitud kokkulepete alusel. Neisse kokkulepetesse kuulus ka varade kompenseerimine. NSV Liit maksis Saksamaale ümberasujate vara eest 200 miljonit riigimarka. Puudub alus nõuda kord juba kompenseeritud varade tagastamist või uuesti kompenseerimist. Kas Eesti riik on tõesti muutunud nii jõukaks, et maksta kinni Molotov-Ribbentropi pakti raames
baltisakslastele tehtud väidetav ülekohus oma kodanike heaolu arvelt, samas kui Saksa riik ja Vene Föderatsioon Eestile tekitatud kahjude heastamisest huvitatud pole?
Seadused peavad olema üheselt tõlgendatavad ning praktikas rakendatavad. Omandireformi seadus käsitleb ümberasujatele vara tagastamist või sellest keeldumist ebajärjekindlalt, andes võimaluse mitmeti tõlgendamiseks ning praktikas eesti kodanike huve kahjustavate otsuste vastuvõtmiseks. Üleliia palju kohtuasju ning ülalmainitud Riigikohtu otsus on kinnitavad seda väidet.

Kindlustunne ja õiglus eesti perede poolele

Minu poolt ette valmistatud ning Riigikogus esitatud omandireformi seaduse
muutmise eelnõu lõpetaks senise selgusetuse ning annaks kindlustunde ja võimaluse oma kodude erastamiseks ümberasujatele kuulunud majades elavatele peredele.
Uskuge mind, aastakümne pikkuse ootamisega on need inimesed selle lõpuks välja teeninud!
Tänan kolleege Evelyn Seppa, Toivo Tootsenit ja Tõnu Kaubat, kes mind toetasid ning seaduseparanduse eelnõule oma allkirjad andsid. Soovin neile jõudu ja tahtmist lõpuni seista selle eest, et esitatud seadusemuudatus ka jõustuks.
Omandireformi käigus tekitatud ebaõiglus tuleb heastada. Kui seadusemuudatus vastu võetakse, olen suutnud Riigikogu liikmena selles suunas teha olulise sammu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)