Miski pole nii lihtne kui paistab

Tallinna Sadam on aktsiaselts, mille omanik on Eesti Vabariik. AS-i Tallinna Sadam koosseisu kuuluvad Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Vanasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa sadam.

Suurõnnetuse oht

27 aastat tagasi valminud, toonase nimega Tallinna Uussadam rajati peamiselt teravilja ja külmutatud toidukaupade importimiseks Nõukogude Liitu.

Tallinna Sadam plaanib tulevikus üha rohkem rõhku panna olemasolevate ja tulevaste kaubavoogude kinnistamiseks läbi kaupadele lisandväärtuse loomise, kasvatada enam põhja-lõuna suunalisi vedusid, teha Tallinna sadam Läänemere idaosa jaotuskeskuseks piirkonna ettevõtete teenindamisel ja kaupade/materjalide/varuosadega varustamisel, arendada oma territooriumidel kinnisvara ning pakkuda välja muid tellija soovile vastavaid teenuseid. Üheks suurepäraseks võimaluseks seda teha on tööstusparkide väljakujundamine Muuga sadamas.

AS Tallinna Sadam ise pole suurõnnetuseohtlik ettevõte, kuid selliseid ettevõtteid tegutseb AS-i Tallinna Sadam koosseisu kuuluvates sadamates.

Muuga sadama ohutusbukletis on öeldud: „Kõik selles brošüüris toodud andmed pärinevad ettevõtetelt endilt, kes ka edastatud info õigsuse eest vastutavad." Samas ohutusbukletis on ära toodud võimaliku suurõnnetuse mõjualad, mille määramisel ei ole arvestatud olemasolevat hoonestust ega haljastust, mis võivad ohuala maksimaalsuurust vähendada. Väidetud on ka, et suurima õnnetuse tagajärjel võib väljaspool sadama territooriumi tekkida ehitistele kergemaid kahjustusi.

Kui vaadata Maa-ameti kodulehekülge, siis ohtlike ettevõtete ohualadel märget kergemate kahjustustega ehitiste kohta me ei leia.

Tapvad naftamiljonid

Suurõnnetuse ohule lisaks „tapavad naftamiljonid värsket õhku" (Harry Tuul ja Peeter Raidla, „Naftamiljonid tapavad värsket õhku", Äripäev 10.03.2006).

Alates 1998. aastast on Muuga sadamas teostatud pidevat atmosfääriõhu kvaliteedi seiret, mida viib läbi OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tänavuse aasta esimesel poolel on planeeritud paigaldada lisaks olemasolevatele kolmas välisõhu seirejaam, mille abil on võimalik mõõta õhusaastet ka Randvere küla suunal. Atmosfääriõhu kvaliteedi seirega seonduvalt tekitavad küsimusi aga Eesti ajakirjanduses ilmuvad artiklid, näiteks „Muuga sadam haiseb jälle" (Õhtuleht 18.03.2013), „Pooled elanikud peavad Muuga sadama haisu talumatuks" (ERR Uudised, Oliver Kahu, 18.03.2013). Küsitakse, miks atmosfääriõhu kvaliteedi seire tulemusi ei kasutata Muuga sadama planeerimistegevuses, projekteerimistingimuste määratlemisel, keskkonnalubade väljastamisel jne.

Eraldi juhin tähelepanu artiklitele Eesti Päevalehes 24. mail 2012 - Andres Reimer „Vopak laieneb Muuga sadamas suure tüliga"; Delfis 28.11.2012 - Vahur Koorits „Saviranna külaselts võitleb kohtus Muuga LNG terminali vastu" jne, milles tõstatatud probleemid tekitavad rohkesti küsimusi.

Näiteks:

• Kas Muuga sadamas tekkivaid riske peavad maandama ettevõtjad ja avalikkus?

• Kas Muuga sadama rajamisega seotud oluliste keskkonnamuutuste leevendusmeetmete eest vastutavad ettevõtjad ja avalikkus?

• Kas Muuga sadamas tekkinud olukorra pärast peavad sadamat ümbritsevate külade elanikud olema pahased AS-i Tallinna Sadam planeerimistegevuse või Muuga sadamas opereerivate firmade peale?

Saaremaa sadam on reisisadam, mis asub Saaremaal Ninase külas Küdema lahe ääres. Kevadel 2006 valminud süvasadamas on kaks kaid kuni 200 m pikkuste laevade teenindamiseks, lisaks kai sadama abilaevastikule ja ujuvkai väikelaevade teenindamiseks.

Saaremaa sadamaga samad hädad?

AS Tallinna Sadam esitas 18.06.2010 Mustjala vallavalitsusele Saaremaa sadama, Tamme, Sadama tankla, Sadama parkla, Ninase ja Valla tee kinnistute lähiümbruse detailplaneeringu algatamise taotluse. Osa Ninase küla elanikke on seisukohal, et Saaremaa sadamasse kavandatav sadamatööstus võib avaldada negatiivset mõju puhkuse veetmisele, kinnisvara väärtusele jne. Läbiviidud strateegiline keskkonnamõjude hindamine möönab ainsa reaalse keskkonnaalase meetmena ehitada 287 m pikkune ja 4 m kõrgune mürakaitseekraan.

Põhiküsimuseks on ja jääb: kas sadamates „tellijate" (operaatorite) soovidele vastu tulles on erinevat tüüpi tootmistega (nt puit, nafta, väetised, puistekaubad jne) tööstusparkide väljakujundamist üldse võimalik käsitleda strateegilise keskkonnamõjude hindamise käigus või oleks otstarbekas erinevatesse sadamatesse tööstusparkide väljakujundamisel lähtuda üht tüüpi tootmistest ja sellega kaasnevatest ohutusnõuetest?

Lõpetuseks - kõike eeltoodut arvestades jääb küsimus: kas Muuga sadama näitel Saaremaa sadamas kõik kordub (J.O.K.K.)?

ARVO KÄÄRD, professor, Eesti Mereakadeemia

Jaga |