Nädala juubilar AADU MUST 60

Aadut ei tunne tegelikult keegi ja kindlasti tunnen minagi teda vähem kui arvatakse.

Ühte võin öelda - ta on hoopis teistsugune, kui välja paistab. Kas kujutate ette Aadut, kes võttis jalad selga, tüdruku käekõrvale ja läks Siberisse BAM-i ehitama? Või Aadut Permis Vene sõjaväes katelokiga takti löömas? Või Stockholmis Eesti ühe esimese välisesindajana diplomaatilist tööd tegemas?

Aadu on väga hea maletaja, aga kui ta võtab suure pokaali veini, siis on mõnikord mulle ka alla jäänud. Me oleme ühte moodi, mitte ainult sellepärast, et oleme ajaloolased ja otsapidi poliitikas. Pean tunnistama, meile mõlemale meeldivad tüdrukud, aga Aadu on siiski korralikum kui mina. Perekonnas peab ta viie naisega hakkama saama. Tal on vaimustavad tütred, igaüks on omamoodi ja igaühes on natuke ka Aadut. Kadri on mulle kõige lähedasem.

Aadu võib olla väga inspireeriv. Kui satub jutusoonele, siis võib rääkida tunde ilma pausideta. Hingelt väga noor inimene, ja küllap ta selleks jääbki. Temaga koos võib sattuda igasugustesse seiklustesse, ta ei löö peaaegu kunagi risti ette.

Kui peaksin temast pildi maalima, siis taustale paigutaksin  vasakule Tartu raekoja ja paremale Tartu Ülikooli peahoone. Kui linnavalitsus ja ülikool sageli konkureerivad, siis Aadu on nad kokku sidunud ja hoiabki neid koos. Nii enda kui ka Tartu linna jaoks.

Aeg-ajalt käib ta Tallinnas Riigikogus maid jagamas, kuid Tartu on talle ikkagi armsam. Ikka ja jälle leiab ta sinna tee tagasi.

Kes Aadu siis ikkagi on? Suure tähega Teadlane, natuke poliitik, idealist ja aus inimene. Ajaloolane, kes on tänaseni püsinud oma liistude juures. Mina olin ka kunagi ajaloolane, aga olen nüüd oma kvalifikatsiooni kaotanud. Aadu teeb mind kadedaks, kuna kogub aina uusi teadmisi juurde. Professor on professor.

Minu jaoks on ta kõige parem sõber, ea- ja võitluskaaslane. Üheaastane vanusevahe ei loe suurt midagi.

Me ei pruugi alati olla ühel nõul, vaidleme küllalt ägedalt. Riielnud seni ei ole, ju siis pole olnud põhjust. Vist enam ei jõuagi.

Tuttavaks saime Tartu 7. Keskkooli ajaloo eriklassi kandideerides. Aadu oli Pärnumaa ajalookonkursi võitja, mina olin sedasama Põlvamaal. Klappisime kokku esimesest päevast ja nii on see jäänud kogu eluks.

Aadu Must on Eesti parim genealoog. Kui mul tekib segadusi mõne nime suhtes, küsin temalt ikka abi. Gooti kirja asjatundja, õpetab seda arhiivis tudengitele.

Ega ma siin kõike ka ei saa ära rääkida. Võtan parem telefoni, helistan Aadule, ja tunnen ennast palju paremini!

Ta saab 25. märtsil 60-aastaseks. PALJU ÕNNE!!!!!

EDGAR SAVISAAR

Jaga |