Teraseid mõtteid Eesti tõelisest julgeolekust

„Laiemalt on Ukraina aga näide sellest, kuidas riigi sisepoliitilise stabiilsuse tagatiseks ei saa olla kuitahes hästi varustatud jõustruktuurid, vaid selleks on tugev demokraatia ja ühiskonna sotsiaalne ühtekuuluvus. Ma arvan, et Ukraina sisepoliitilise kriisi aluseks olevad varandusliku jaotuse äärmused on õppetund, mida ka Eesti võiks praegustest Ukraina sündmustest väga tõsiselt analüüsida. Sellises keskkonnas muutub ühiskond kaitsetuks mistahes välise sekkumise ees ning küsimuse alla võib sattuda terve omariiklus."

EDGAR SAVISAAR, „Praegusel kaikameeste diktaadi järgi moodustatud Ukraina valitsusel pole mandaati", Delfi 3. märtsil

„Üks julgeoleku küsimus on see, et kõik peavad Eestis hästi elama, nii majanduslikult kui ka omavahelistes suhetes. Siis ei hakka ka keegi mässama. See on minu isiklik arvamus."

SIIM KALLAS, Eesti Ekspress 20. märtsil

„Kõik Eesti elanikud peavad tundma, et nad saavad Eesti edust osa, sõltumata oma emakeelest, rahvusest."

TAAVI RÕIVAS Eesti Päevalehe LP-s 22. märtsil

„Eesti vajab kõige enam sõnumeid sellest, kuidas taastada ühiskonnas õiglustunnet."

ANTS METSLA, Kesknädala kirjasaatja Vändrast, 26. märtsil

„Minu seisukoht on, et ei saa koos ühiskonda üles ehitada inimestega, kellel on ebavõrdsed õigused. Et ehk ühel grupil on ühed õigused ja teisel grupil teised õigused. See alus on juba lõhestav. Kuidas me seda sidusat ühiskonda üles ehitame, kui kodanikel on erinevad õigused? Ma arvan, et eestivenelane ütleks selle peale kohe, et sa tahad, et ma su ühiskonda panustaksin ja kaasa lööks, aga anna mulle õigused. Mul ei ole neid õigusi praegu. Mul ei ole valimisõigust."

Balti Uuringute Instituudi juhatuse liige KRISTINA KALLAS ETV saates „Vabariigi kodanikud" 25. märtsil

Jaga |