Balkanimaad – rohkem Euroopa kui Baltimaad

TARMO LAUSING,      14. aprill 2004


Noorte liberaalide seminaril Horvaatias

Inimeste spontaanne suhtumine Euroopa Liitu nii Lääne-Balkanil kui ka Sloveenias on üle keskmise positiivne. Väidetavalt soovib rahva enamus ELiga liituda mitte majanduslikel, vaid psühholoogilistel põhjustel. Rahvad tunnevad, et nad kuuluvad Kesk-Euroopasse ning omavad Euroopaga ühiseid väärtusi. Hea näide on Sloveenia rahvahääletuse tulemus, kui liitumist ELiga pooldas ümmarguselt 90 protsenti hääletanutest.

Märtsi lõpus toimus Põhja-Horvaatia keskuse Varazdini lähedal asuvas külas Euroopa Noorte Liberaalide (LYMECi) seminar, milles käsitleti Eu-roopa Liidu laienemist tulevikus. Seminaril osalesid noored ELi riikidest, samuti osales kohalikke (Balkani) noori.
Käsitlen lühidalt seal puudutatud võtmeküsimusi Balkani-maade päevapoliitikast ning võimalikust liitumisest Eu-roopa Liiduga. Eeskätt tuleb juttu nn Lääne-Balkanist ehk Horvaatiast, Bosnia-Hertse-goviinast, Albaaniast, Make-dooniast ning Serbia ja Mon-tenegrost. Et seminar leidis aset Horvaatia pinnal, kirjutan sellest riigist rohkem.

Horvaatia erineb Eestist mägede ja tiheda rahvastiku poolest

Nii nagu kaardile vaadates näha, on Horvaatia territoorium äärmiselt ebakompaktse kujuga. Riik piirneb läänes Aadria merega, lõunas Slo-veenia ja Ungariga ning idas Serbia ja Montenegroga. Kogu ülejäänud piir on Horvaatial Bosnia-Hertsegoviinaga, mi-da suures osas ümbritseb Horvaatia territoorium. Mere-kallas on väga pikk ning tugevalt liigendatud, Horvaa-tiale kuulub ligi tuhat kakssada Aadria mere saart.
Horvaatia maastiku ja tsivi-lisatsiooni erinevused võrreldes Eestiga on silmator-kavad. Põhja-Horvaatia maas-tik on mägine, kohati ulatuvad mäed pilvedeni. Eestist oluliselt suurem on ka asustustihedus – 56 000 ruutkilomeetril elab ligi 4,5 miljonit inimest (võrdluseks: Eestis elab 45 000 ruutkilomeetril 1,4 miljonit elanikku). Linnadest väljas ei leidu palju tühja maad ega paksu metsa – on vaid külad külade otsas. Kõikjal tasandikel ja mäenõlvadel paiknevad majad, millega reeglina kaasneb aialapp. Viimasest tähelepanekust võib teha järelduse, et soov no-kitseda päris omas majapidamises, olla oma valduse peremees, on horvaatidel ja eestlastel ühine.
Kui rääkida kohalikust keelest (serbohorvaadi keel, mida kasutatakse Horvaatias, Serbia ja Montenegros ning Bosnia-Hertsegoviinas), siis selles tunneb kergesti ära vene keelest tuttavaid sõnu. Vene pärit-olu kohalikud ise aga ei tunnista. Samuti väidavad nad, nagu ei oskaks nad üldse vene keelt. Kohaliku keele omapära on ka vähene täishäälikute kasutamine. Näiteks oli seminari kohaliku peakorraldaja eesnimi vaid kolmetäheline – Srd (hääldatakse 'Söördsh'). Seda oma-pära iseloomustab ka Horvaatia emakeelne nimi – Hrvatska.

Kas Euroopa Liit laieneb Türki?

Horvaatia pealinnast Zagrebist sadakond kilomeetrit lõunas asuvas Tracoshcani külas aset leidnud seminari peateemaks oli Euroopa Liidu edasine laienemine lisaks kümnele riigile, kes liituvad selle aasta 1. mail.
Horvaatia naabermaadest liituvad 1. mail Sloveenia ja Ungari. Balkani poolsaare riikidest on juba 1981. aastast liige Kreeka, liitumisläbirääkimised käivad Rumeenia ja Bulgaariaga, kes peaksid tõenäoliselt liikmeks saama 2007. aastal.
Ülejäänud viis Balkanimaad, keda tinglikult nimetatakse Lääne-Balkaniks, on hetkel nn stabilisatsiooni ja assotsiatsiooni staadiumis. Euroopa komisjoni Horvaatia delegatsiooni ühe juhi Christos Mak-ridise sõnul ei ole Lääne-Balkani puhul küsimus, kas nad liituvad, vaid millal nad liituvad.
Kas need viis riiki peaksid ELiga liituma üheskoos või ükshaaval, kujunes diskussioonides üheks vaidluspunktiks, mis üles kerkis. Ühise liitumise kasuks räägib ELi rikas ajalugu. Julgustavad näited on Hispaania ja Portugali, Rootsi ja Soome, Tshehhi ja Slovakkia või Bal-timaade üheskoos liitumine.
Samas on kohalike sõnul need viis riiki väga erineval majanduslikul ja poliitilisel järjel. Horvaatia parlamendi asespiikri Vesna Pusici sõnul on näiteks Serbia ja Montenegro veel üle-minekufaasis autoritaarsest rii-gikorrast demokraatlikusse. Samas võib Horvaatiat pidada juba demokratiseerunud riigiks. Horvaatia Euroopa integratsiooniga tegeleva ministeeriumi ametniku Petra Leppee sõnul on ELi põhimõtteks Lääne-Balkani liitumise protsessis indivi-duaalne lähenemine igale rii-gile eraldi, kuid seda tingimusel, et omavahel tehakse regio-naalset koostööd.
ELi laienemise juures ei saa mainimata jätta diskussiooni Türgi võimalikust vastuvõtmi-sest Euroopa Liidu liikmeks. Türgi, kes on juba 1980. aasta-test saadik olnud kandidaat-liikme staatuses ja kellele on varasemal ajal eitavalt vastatud, on arvatavasti liitumisele lähemal kui kunagi varem.
Hoolimata sellest, et LYMEC kui organisatsioon toetab ilmselgelt Türgi liitumist, ei tundu see Balkani noortele nii ise-enesestmõistetavana. Kindlasti on peamine põhjus regiooni ajalooline taust. Horvaatiale ning samuti teistele Balkanimaadele on Türgi ajalooline vaenlane ja sissetungija number üks. Sajandeid tagasi oli võitlus türklaste impeeriumi vastu igapäevane. Pikka aega oli just Horvaatia piir see, kus lõppes Osmani (türklaste) ja algas Austria impeerium. Usun, et ajalooline Türgi-Balkani suhe on võrreldav ajaloolise Venemaa-Baltikumi suhtega.

Teiseks tekitab kõhklusi kultuuriline erinevus Euroopa ja Türgi vahel. Liberaalsete noortena, kes ei peaks inimeste vahel vahet tegema lähtudes kultuurilistest, rassilistest või usulistest erinevustest, leiti, et muuta tuleb eurooplaste ning eelkõige Balkanimaade ela-nike suhtumist Türgisse. Tuleb olla sallivam ja liberaalsem!

Euroopa hakkab seedima kümmet liituvat riiki

Inimeste spontaanne suhtumine Euroopa Liitu nii Lääne-Balkanil kui ka näiteks Sloveenias on üle keskmise positiivne. Väidetavalt soovib rahva enamus ELiga liituda mitte majanduslikel, vaid psühholoogilistel põhjustel. Rahvad tunnevad, et nad kuuluvad Kesk-Euroopasse ning omavad Euroopaga ühiseid väärtusi. Heaks näiteks on Sloveenia rahvahääletuse tulemus ELiga liitumise küsi-muses, kui liitumist pooldas ümmarguselt 90 protsenti hääletanutest.
Laienemisdiskussiooni lõpetuseks jäi kõlama Sloveenia esindaja Jozhef Kunici arvamus, et pärast 1. maid, kui ELiga ühineb kümme uut riiki (sh Eesti), saab Euroopa Liidul olema hulgaliselt uusi lahendust vajavaid probleeme.

"Kümne uue riigi seedimine on ELile niivõrd vaevanõudev protsess, et täiendav laiene-mine ei tule tükil ajal kõne alla," arvas vanahärra Kunic.
Balkani nõrkus – päevapoliitika Horvaatia Euroopa Kolledzhi (College of Europe) asepresidendi Branislav Bibicu sõnul ei oleks Horvaatia võimalikul liitumisel ELiga kohaliku ma-janduse kohandamisel probleeme. Kõige rohkem tekib tema arvates probleeme polii-tika kohandamisel Euroopa standarditele. Nimelt on Horvaatiale mitme Euroopa liikmesriigi poolt ette heidetud valitsuse tagasihoidlikku koostööd Haagi sõjakohtuga, kes mõistab õigust Balkanil toime pandud sõjakuritegude üle. Kohalike arvates jätab soovida ka üldine poliiti-kategemise stiil Horvaatias.
Suhtumine sõjaroimadesse ja genotsiidi ei ole võtme-küsimuseks sugugi mitte ainult Horvaatia puhul. See on oluline sisepoliitiline küsimus ka teistes Lääne-Balkani riikides.
Näiteks Serbia ja Montenegrot iseloomustab tõsine kurioo-sum. Ühelt pool nõuavad rahvusvaheline üldsus ning Euroopa Liit riigilt koostööd Haagi kohtuga. Teiselt poolt on Serbia ja Montenegros uuesti tõusmas natsionalismimeelsus, mille tulemusena Haagiga koostööd nõudvate liberaalsete poliitikute populaarsus pidevalt langeb ning valitseb tõsine oht demokraatliku poliitika allasurumiseks.

Sõjateema tundlikkus kohalike noorpoliitikute seas tuli ilmsiks ka Zagrebis toimunud LYMECi kongressil, kus Euroopa Noorte Liberaalide liikmeskonnast ar-vati emotsionaalsetel põhjustel välja üks Serbiast pärit libe-raalne noorteorganisatsioon. Sellest kirjutati lähemalt 7. aprilli Kesknädala noorte-veerus.

Kokkuvõtvalt tahan öelda, et seminar Horvaatias andis Euroopa liberaalsete noorte silmaringile kindlasti palju juurde.
Minu isiklik kogemus on, et Lääne-Balkan, mis eemalt paistab nii hall ja ühesugune, on tegelikult väga mitmekülg-ne, värviline ning tulvil emotsioone.
Eestlasele leidub Horvaatias kindlasti nii üllatusi kui ka äratundmisrõõme.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)