Võim vägistab Vaimu

Luik ja Soonvald lõid nädal aega kestnud hüsteerilise laimukampaania käigus eestlastest taaskord kuvandi kui pisikesest tigedast natsirahvast.

 Hans kui rahvuslikult mõtlev inimene tunneb ehk isegi tagantjärgi häbi, et antud poliitiline tellimustöö nii rohmakas ja massiivne välja kukkus.

 Soonvaldi jaoks on aga üks sõnnikuvedu kõik, ning tal pole oluline, kes parasjagu mis muusikat tellib: DJ Urmo on alati valmis plaati keerutama!

Värdjalikkuse uus tase

Kolm päeva peale valimisi, siis kui Delfi ja EPL olid nn natsiteema juba ilusa leegiga lõkkeks puhunud, sai Delfi toimetus hakkama eriliselt värdjaliku teoga: stsenaariumisse toodi sisse Jaak Madisoni ema, kes üksi kasvatab Jaagu vaimupuudega venda ja kelle võitlus oma õiguste eest jõudis välja Riigikohtuni. Eesti riik teatavasti lähtub Mart Laari sõnastatud põhimõttest, et aidatakse vaid neid, kes aitavad ennast ise. Kõige paremini suudavad seda motot ellu viia erakonnad, kes pumba juures. EAS näiteks aitabki eelkõige neid, kes parteile lähedal või armsad. Kuid see selleks.

 Jäime pooleli Madisoni ema juures. Delfi värdjalikkus seisneb artikli mõttes, tsiteerin: „… rahvuslikku puhastust nõudnud Madisoni emale kogusid annetusi vene Delfi lugejad.”

 Alustagem sellest, et Jaak Madison ei ole mitte kunagi mitte kusagil nõudnud rahvuslikku puhastust, nii nagu Delfi seda esile tõi. Jätkame sellega, et on absoluutselt ebaeetiline tuua tellitud kampaaniasse kolmas, abitu osapool, kes niigi maas lamab, ning teda siis (piltlikult väljendades) linna peaväljakul rautatud saabastega peksma hakata?!

See on tõsiselt haige käitumine, Urmo Soonvald! Ütleksin, et selline käitumine oli omane natsidele.

 Kas meie (kaitsepolitsei nime all tuntud) poliitiline politsei on ikka õnnelik selle üle, et väidetavalt just nende tellitud laimukampaania EKRE suhtes nii rõvedaks ja loomastunuks muutus?

 Ning ehkki me ei tea, kust selle kampaania algimpulss tuli, jooksevad nii mõnedki niidid just Toompuiesteel asuvasse kaitsepolitsei majja.

 Paralleelselt Delfis avaldatava sopalindiga pidas Kapo esindaja ettekande Riigikogu riigikaitsekomisjonis, kus toodi otseselt esile EKRE kui potentsiaalne julgeolekuoht Eestile.

 Eriline moment Jaak Madisoni ema mängutoomise osas on asjaolu, et tema närust elu aitasid olulisel määral parandada just vene rahvusest Delfi lugejad. Tiblad aitasid fašiste, ütleb Delfi!

 Ma arvan, et perekond Madison on oma tänusõnad neile südamlikele eestimaalastele juba edasi andnud. Ja arvan ka seda, et ülesköetud pseudoskandaaliga seoses peaksid nad oma tänulikkust veel üks kord kinnitama. Inimesi on igasuguseid, ja venelased on eestlastest üldjuhul tunduvalt avatumad, emotsionaalsemad ning suurema hingega.

Reformierakond tahab vist „viiendat kolonni“, mitte eestimeelseid venelasi

Mina ei näe midagi halba Jaak Madisoni blogipostituse mõttes, mille kohaselt Eestis peaksid venekeelse elanikkonna seas ülekaalu saavutama eestimeelsed venelased.

See peaks olema Eesti riigi tegutsemise üks eesmärke. Paraku oskab endistest kommunistliku partei rajoonikomitee sekretäridest ja nende poolt dresseeritud uuskomsomolidest Reformierakond tegelda ainult rahvuste vastandamisega, mitte tervikliku ja harmoonilise ühiskonna loomisega.

 Kõikide demokraatlike tavade vastaselt ehk siis, otse öeldult, vägistades suruti jõuga Eesti ühiskonnale sisse nn kooseluseadus.

 Ja et ühiskonnal oleks ühene arusaam sellest, kui võimas on Reformierakond riigi tasandil, lasti vaeste ja väetite kaitsjatel ehk sotsiaaldemokraatidel lõpuni viia Taavi Rõivase poolt algatatud „Euroopast raha kätte saamise seadus” ehk nurisünnitis, mis loob Töötukassas tervetele inimestele 500 uut töökohta ja annab neile võimaluse (sarnaselt tavaliste töötutega) kord kuus ka invaliide mõnitama hakata.

 Kas väljendusin liiga räigelt? Oh mis te nüüd! Võrreldes Delfis õhutatud vihakampaaniaga olin praegu isegi uskumatult leebe! Ning mis Töötukassasse puutub, siis on see organisatsioon ennast praegusel kujul ammendanud ning tuleks restruktureerida.

Delfi ei ole juba ammu enam vaba ajakirjandus

Hakkasin artiklit kirjutades mõtlema: kuidas kõige paremini iseloomustada tänast Eesti ühiskonda?

 Kuidas on üldse võimalik, et Delfi julgeb nii rämedalt tallata jalge alla kõik Lääne vaba ajakirjanduse kirjutatud ja kirjutamata reeglid? Mängida Absoluutset Tõde?

 Sellele mõeldes tuli mul silmade ette pilt lapsepõlvest, kus meie suurel verandal, improviseeritud operatsioonilaual, õmbles ema kokku ühte metsseajahil sea võimsate kihvade poolt lõhki kistud laikat.

 Tänane Eesti ühiskond on täpselt sama moodi lõhki kistud. Nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Reformierakonna poliitika on läbi aastate vastandanud rikkaid ja vaeseid. Olematu regionaalpoliitikaga on vastasseisu sattunud Tallinn ja ülejäänud Eesti. Eriti küünilised on sealjuures veel võimul olnud paremerakondade haugatused sellel teemal, justkui oleks Savisaar ja tasuta ühistransport süüdi ülejäänud Eesti järjepidevas väljasuremises.

 Ja mis puudutab eestlaste ja venelaste vastandamist, siis viimasel ajal tundub mulle, et peavoolumeedia suurimaks sooviks on, et Narvast saaks uus Donetsk?! Seda teemat õhutatakse meedias järjepidevalt. Kas Soonvald ja kompanii lähtub põhimõttest, et kui Tapal on USA tank, siis võiks ta Narvas mõned lasud teha?!

Orjahingele on omane, et ta peab kellelegi pugema. See on geenides. Kuid nii EKRE inimesed, allakirjutanu kui ka enamik sümpaatseid venelastest kaasmaalasi tahaks näha Eesti riiki iseseisvana. See tähendab: olla ise sellisel moel, et riiki juhitakse rahva poolt ausatel valimistel valitud eestimeelsete poliitikute läbi, kes suudavad olla ka head diplomaadid ega pea meeletult ja mõõdutundetult pugema ei USA-le, Euroopa Liidule ega ammugi mitte Venemaale.

 Muide, kui Kreeka keeldub laenu tagasi maksmast, kas Ligi läheb siis Simmi kõrvalkongi, või on see selleks ajaks juba hõivatud Partsi poolt – seoses Alstomi ja Auvere elektrijaama ehituse uurimisega?

Reformierakond kui vähkkasvaja

Tulles tagasi lõhkikistud jahikoera juurde – siis jäi laika ellu, kuid jahikoera tast enam ei saanud. Vaieldamatult elame ka meie Reformierakonna valitsemisaja üle, sest võrreldes näiteks Põhjasõja-järgse ajaga oleme täna ikka palju paremas olukorras, ning kui jäime rahvusena püsima toona, siis säilime ka praegu.

Tahan lihtsalt öelda, et Reformierakonnaga jätkates liigume ka ilma sõjata samm-sammult Põhjasõja-järgse olukorra suunas. Reformierakond on Eesti ühiskonna vähkkasvaja. Viimast väljendit kasutas Soonvald küll oma tsensuuri kaitseks, aga sobib ka siia.

 Eesti riik, mis toimib vaid ühe kitsa poliitilise grupeeringu võimulpüsimise nimel, ei ole millegi poolest parem Putini Venemaast. Vahe on lihtsalt selles, et Venemaa oleks praegu Eestis valitsevate sisevastuolude puhul juba ammu tükkideks kärisenud. Eesti aga voolab lihtsalt aeglaselt inimestest tühjaks. Küsimus pole enam mitte niivõrd vaesuses või elatustasemes. Paljud lähevad just seepärast, et võim vägistab järjest rohkem vaimu; et partei tagatubade poolt võimule upitatud poliitbroilerite IQ on masendavalt madal; kogu trall Toompeal ei käi mitte eestluse või eesti rahvuse säilitamise nimel, vaid neljal aastal võimul püsimise nimel.

Kas vabariigi 100. aastapäeva tähistame vaikiva ajastu tingimustes?

Pikem perspektiiv on tume maa ja see ei huvita eriti kedagi võimuritest. Lastega peredel on täna lihtsam emigreeruda arenenud lääneriikidesse, kus riigijuhid juhivad riiki demokraatlikest printsiipidest lähtuvalt, mitte ei sõida oma rahvast tuimalt üle kellegi kolmanda käsul või soovitusel.

 Ma ei vaata juba ammu Eesti telekanaleid, sest peale „Pealtnägija“ pole seal lihtsalt midagi vaadata. AK meenutab kunagist „Vremjat“, ja selleks, et olla kursis maailmas toimuvaga, piisab Soome uudistest või siis Yahoo-portaalist. Kummalisel kombel esitab Eesti uudiseid kõige adekvaatsemalt kollase suunitlusega „Õhtuleht“. Kõikide portaalide arvamusrubriigid on viimase aasta jooksul teadlikult marginaliseeritud. Sutropid ja Kasekampid ruulivad, ning see pole demokraatia seisukohast mitte hea märk.

 Üks viimaseid oma mõtteid väljendanud kolumniste Ahto Lobjakas on samuti tabatud mingist ootamatust raskemeelsusest. Hvostovi sõimatakse juba ammu venemeelseks, mis siis, et tema kolumnid on puhas kuld.

 Kõik märgid näitavad, et me liigume uue vaikiva ajastu suunas. Vääramatult.

 Reformierakonna noorkomsomolide leninlikul juhtimisel, vikerkaarevärviliste lippude all. Rahvuslasi tuleb peksta, venelased tuleb muuta kasulikeks idiootideks ja igasugune teisitimõtlemine tuleb teha nii raskeks kui võimalik, soovitavalt isegi karistatavaks (vihakõne jne).

 Kas Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks räägib Taavi Rõivas meile taaskord rippumatust iseseisvusest, olles salaja allkirjastanud midagi Pätsi baasidelepingu taolist?

 Vabadussõjalasi jälitas ja hävitas diktaator Pätsi käsul poliitiline politsei. Kas poleks aeg – seoses ajaloo kordumisega spiraalina – muuta kaitsepolitsei nimi taaskord poliitiliseks politseiks? Ja Soonvaldist võiks saada loodava propagandaministeeriumi peadirektor.

 [esiletõste]

See on tõsiselt haige käitumine, Urmo Soonvald! Ütleksin, et selline käitumine oli omane natsidele.

 JAKKO VÄLI, kolumnist ja TTV saatejuht

 [esiküljefotode juurde]

KODUKOOTUD NATSISKANDAAL: Jakko Väli kirjutab, et Delfi juhi URMO SOONVALDI (vasakul) juhtimisel tehakse meie oma meedias täiesti tasuta ära see raske eestlaste ja eestluse sildistamise ning halvustamise töö, mis Kremlilt nõuaks miljoneid. „Jaak Madison (paremal) ei ole mitte kunagi mitte kusagil nõudnud rahvuslikku puhastust, nii nagu Delfi seda esile tõi,“ ütleb Väli, viidates ka Madisoni perekonna alatule ärakasutamisele Delfi poolt. Väli jõuab alljärgnevas kirjutises karmi süüdistuseni: „See on tõsiselt haige käitumine, Urmo Soonvald! Ütleksin, et selline käitumine oli omane natsidele.“

 Kesknädal meenutab, et Jaak Madison, kes äsjastel valimistel EKRE koosseisus Riigikokku jõudis, on siiamaani koduvalla Albu (Järvamaa) volikogu liige, kuhu ta jõudis IRL-i nimekirjas 2013. aasta kohalikel valimistel. IRL-i nimekirjas kandideerides teda natslike seisukohtade esitamises ei süüdistatud. Kellele ikkagi oli seda hirmsat ja riigile kahjulikku skandaali vaja? Tegelikult peaksime ju rõõmustama, et iseseisvas Eestis kasvanud noor põlvkond (Madisoni sünniaasta on 1991) arutleb ajaloo ja meid räsinud totalitaarsete režiimide üle ning kandideerib demokraatlikus riigis demokraatlikel valimistel sõnavabaduse tingimustes parlamenti.

Jaga |