Keskerakonna juht ja jumal

VELLO LATTIK,      19. juuni 2002


Mõõdukad on olemas On olemas ja nad meeldivad mulle, sest neilt on palju õppida. Kas või seda, kuidas sotsidena Euroopast raha saada ja Eesti sotsialistlik liikumine niimoodi ära rikkuda, et on rikutud. See on nii ilus, et pane või kaasusena demagoogiaõpikusse.
Muda pritsiv mõõdukas Rein Järvelill muidugi bluffis ühes hiljutises "Sakalas" ja provotseeris talle sobivas pubekastiilis "Sina oled loll - ise oled loll". Olematu Keskerakonna olematu liige sellise agulisõimuga kaasa ei lähe. Diskussiooniks on aga vaja kahte osapoolt. Järvelille tuleb tema loo eest aga isegi tänada. See annab võimaluse põgusalt seletada, kuidas olematu Keskerakonna käbarad käivad.

Keskerakondlase kinnitus

Kinnitan, et mulle hoopiski mitte kõik minu parteis toimuv ei meeldi. Euroskeptikuna taunin avalikku amelemist euroliitlastega. Reiljani poliitika selles küsimuses on mulle mõistagi sümpaatsem.
Edgar Savisaart peetakse tugevaks meheks. See on minu meelest eksiarvamus. Lappan vanu, 1992. aasta Äripäeva numbreid ja loen, et peaminister sai oma tahtmise: neljapäeval kell 12.30 otsustas Ülemnõukogu kehtestada majandusliku eriolukorra. See kehtis kuni põhiseaduse vastuvõtmiseni, kuid mitte kauem kui kolm kuud. Võimuahnele ja tugevale mehele sellest piisanuks. Mida aga Savisaar oma võimuga peale hakkas ja kuidas eriolukorda ära kasutas?

Kes on piisavalt vana

Vana, et mäletada - tugeva mehe teod need küll ei olnud. Vastupidi: ka hiljem on Savisaar ilmutanud pehmust, ehkki pidanuks jõuliselt sekkuma.
Tema kohta võiks öelda muudki märkimisväärset. Ta ei erista sõpru vaenlastest ja on liialt usaldav. Mulle näib veel, et ta pole omakasupüüdlik ega ahne ja ta tahab head.

Kust on kõik see pärit?

Ajasin sel teemal juttu kirikuõpetaja Kalev Raavega.
"Edgari naine ja kogu ta pere on Halliste koguduse kohusetruud liikmed. Savisaar täidab liikme kohustusi täpselt: käib armulaual ja maksab maksu," rääkis Raave.
Minu küsimus oli, miks just Halliste kogudus.
Esiteks olid nad koos Rahvarindes ja Savisaar aitas kirikut ehitada. Kiriku ehitus oli jõudnud lõppjärku, kui tekkis kõige raskem moment, sest raha oli otsas. Ühel päeval sõitis kiriku ette autode kolonn. Savisaar oli siis juba peaminister. Raave võttis nad vastu, pani istuma ja rääkis neile oma muredest.

Savisaar olevat küsinud

Küsinud, et kui palju on tarvis. Ehitajad rääkinud 200 000-st, Raave küsis 300 000 krooni. Savisaar vaikis ega öelnud, kas raha tuleb või mitte. Kolme päeva pärast helistati rahandusministeeriumist ja rääkima hakkas üks ministri asetäitjatest: "Raha on teile eraldatud. Sõitke Tallinna."
Ehkki Raave ei olnud esitanud ühtegi ametlikku taotlust ega põhjendust, sõitiski ta pealinna ja saigi raha.
Minu küsimus Raavele oli, miks Savisaar seda tegi.
"Ta tunneb lapsepõlvest kiriklikke kombeid ja palveid. Ta mõistab, et tähtis pole ainult igapäevane leib. Ta sai aru, et sellest ei tule ainult kirik, vaid ka kultuuriasutus oma kooli, kooride, kontsertide ja näitustega," olid Raave selgitavad sõnad.
Tahtsin ka teada, kas Savisaar on usklik inimene. Raave arvates ei ole õige küsimust sel moel esitada. Kirikul pole tarvis inimesi, kes koputavad endile publiku ees rinnale ja kuulutavad, et nad on usklikud. Savisaar kannab usku oma südames ja see tuleb talle kasuks ülekohtu ja tänamatuse meres, mis talle osaks on langenud.
Tahaksin siinkohal lõpetada ilma Rein Järvelillega vaidlusesse laskumata.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)