Eestlaste noorus pikeneb 65. eluaastani

Poliitiliselt enam haritud ja ühiskonnas enam tasakaalu nõudvad keskerakondlased ei ole reformierakondliku reipa vanaduse propaganda üle just väga rõõmsad. „Juba täna siirduvad pooled meestest ja üks kolmandik naistest pensionile varem, kui tegelik pensioniiga," selgitab Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus (KE). „2007. aastal oli 40% neid inimesi, kes ei olnud veel pensionieas, kuid siirdusid juba pensionile. Kusjuures kolm aastat tagasi oli märgatavalt väiksem tööpuudus."

Eestis oli eelpensionäre (neid, kes ei pea pensionieani vastu) 2008. aastal 14 700. See arv kasvab. ÜRO inimarengu edetabelis on Eesti üks kehvema tervise ja madalama elueaga riike.

Tuus koputab seaduseandjate südamele, sest eesti mees elab haigusteta keskmiselt 49,4 aastat ja eesti naine 53,7 aastat, samal ajal kui Euroopa Liidu keskmine on tervelt 60 aastat, Rootsis ja Maltal isegi 70 aastat. Kuigi eestlaste keskmine eluiga on praegu pikem kui kunagi varem, sureme heaoluriikide inimestest 20 aastat varem. Praegune taasiseseisvusaja suurim (15,5%) töötus, vaesus, masendus, heitunute arvu massiline kasv mitte ei tõsta, vaid langetab eluiga. Eestis elab pensionieani vaid 70% meestest.

„Mis pensioniea tõstmisest me sellise tervisega üldse räägime?" küsis Tuus. „Näiteks Prantsusmaa president Sarkozy soovib tuua pensionireformi temaatika parlamenti. Ent pensioniea tõstmise vastu on seal ametiühingud. Mäletame ju ulatuslikke rahvarahutusi Pariisi ja Lyoni tänavatel, kus protestiti selle vastu, et tõsta pensioniiga ühe aasta võrra. Uuringu kohaselt olid prantslased nõus tõstma pensioniiga maksimaalselt 62. eluaastani."

Tuus pakub lahenduseks, et Eesti valitsus peaks kaaluma pensioniea sidumist oodatava eluaega.

-o-

Jaga |