Kui toetad põllumajandust, saad sõimata

Meil on tublid ministrid, kes sirge seljaga julgeid otsuseid tehes liiguvad edasi. Ja  seda vaatamata kõigile nende teele ette veeretatud komistuskividele ja sellest tulenevatele tagasilöökidele. Eesti on lõpuks saanud sellise valitsuskabineti, kes on suuteline meie rahva ideaale ellu viima, ning see on parimaks võimalikuks jõulukingiks kogu meie rahvale.

Keskerakond on alati seisnud Eesti põllumajanduse eest, mille üheks oluliseks sektoriks on seakasvatus. Tegemist on valdkonnaga, mille eest tegutsemine on väga vajalik. Sealihasektorit on viimastel aastatel räsinud Venemaa embargo (seda nii elusloomade kui ka sealiha osas) ja sigade Aafrika katk (ning sellega kaasnenud kauplemispiirangud), mis on viinud olukorrani, et drastiliselt on vähenenud nii seakasvatajate arv kui ka sealihatootmine. Eesti tootjad ei suuda täna  enam Eesti elanikkonna jaoks piisavalt sealiha toota. Tegemist on varasema  reformierakondliku poliitika viljaga.

Sigade arv Reformi-poliitika all vähenes

Kui 2014. aastal oli Eestis Statistikaameti andmetel 357 900 siga, siis 2016. aasta lõpuks oli sigade arv vähenenud 265 900 loomani.  Kui enne 2015. aastat suutsid Eesti seakasvatajad toota liha nii palju, et seda oli võimalik ka eksportida, siis 2015. aastal langes Eesti sealihaga isevarustamise tase 91% peale ning 2016. aastal 73% peale.

Selge on see täna, et turuolukorra paranemine nii piimanduses kui ka lihatootmises koos Keskerakonna  valitsuse poolt tänavu taastatud üleminekutoetustega andis tootjatele värsket hingamist ning kindlustunnet tootmise jätkamiseks ja arendamiseks.  Eestis oli 30. septembri seisuga 258 000 veist, 291 000 siga, 94 000 lammast ja kitse ning 2 166 000 lindu.

Eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli sigade arv suurenenud 7% ja lindude arv 8%, veiste arv püsis stabiilsena ning lammaste ja kitsede arv oli 3% vähenenud.

Piima ja piimatoodete turuolukorra paranedes on selle aasta üheksa esimese kuu jooksul piimalehmade arvu langus Eestis peatunud, stabiliseerudes 86 500 looma juures.

Sarnaselt piimasektorile on paranenud sealihasektori olukord. Selle aasta üheksa kuu jooksul on sealiha kokkuostuhind olnud kõrgem kui kahel viimasel aastal. Põrsaste sündimus on suurenenud ning viimased kolm kvartalit järjest on sigade arv kasvanud.

Põllumajandusettevõtete 2017. aasta kolmanda kvartali majandustulemused on paremad kui eelmisel aastal: põllumajandustoodete müügitulu ületas nende tootmiseks tehtud kogukulusid 7% ja toodetud puhas lisandväärtus ületas tööjõuühiku kohta tehtavad tööjõukulud, mis näitab, et suurenes ka tööjõutootlikkus.

Põllumajandusloomade aretustoetust on lubatud maksta kooskõlas riigiabi reeglitega kahe konkreetse tegevuse eest, milleks on tõuraamatu ja aretusregistri pidamine ning põllumajandusloomade jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine. Aretustoetust makstakse aretusorganisatsioonidele tegelike tõendatud kulutuste alusel, mida toetuse taotleja on teinud eelnimetatud kahe tegevuse tegemiseks (tõuraamatu ja aretusregistri pidamine ning jõudluskontrolli ja geneetilise väärtuse hindamine).

Konkurentsivõimelise lihatootmise aluseks on tõuaretus, mille eesmärk on võimalikult produktiivsete ja majanduslikult tasuvate tõugude aretamine; seepärast toetabki riik aretusühistuid. Tõuraamatu või aretusregistri pidamise eest arvestati taotlejale toetust 1. detsembri 2016 seisuga tõuraamatus või aretusregistris olnud põllumajandusloomade arvu järgi.

Kadri Simson on alati olnud nõrgemate eest seismisel esirinnas

Üks meie säravamaid ja tegusamaid ministreid Kadri Simson on hea näide, kui alatu rünnaku alla võib sattuda erakordselt tubli inimene. Peaasjalikult just Postimees on viimasel paaril nädalal käianud lugu sellest, et justkui oleks majandus- ja taristuminister Kadri Simson sattunud maaelu eest seistes kuidagi huvide konflikti.  Täiesti alatu ja ebatõene faktiväide, mis põhineb suuresti valeandmetel ja väljamõeldistel! Täiesti piinlik, et sellised ajakirjanduslikud fantaasiad Eestis tänapäeval trükivalgust näevad.

Kadri Simson oli juures peaaegu kõigil koalitsiooniläbirääkimiste kohtumistel, mis tahes teemadel need ka aset leidsid. Kadri Simson kui Keskerakonna aseesimees omas õigust osaleda koalitsiooniläbirääkimistel. Ta oli muu hulgas kohal ka põllumajandusblokis, kuid mitte peamise läbirääkijana, vaid pigem kuulajana. Keskerakonna-poolseks eestvedajaks sel teemal oli Siret Kotka-Repinski. Sellel kohtumisel ei toimunud midagi erakorralist, lihtsalt Keskerakond kaitses oma pikaajalisi seisukohti ja taotles põllumeestele suuremaid riigipoolseid toetusi, sh. üleminekutoetuste taastamist, kriisiabi väljamaksmist maksimaalses lubatud määras ja seakatku tagajärjel kannatanud seakasvatajate toetamist. Sellisel kohtumisel osalemist Kadri Simsonile kuidagi ette heita ei saa. Maaelust hooliva poliitikuna oli ta kohal ja jälgis, kuidas Keskerakonna lubadused koalitsioonilepingusse kirja saavad.

Süüdistused Kadri Simsoni vastu on puhas väljamõeldis

Kadri Simsoni elukaaslane Teet Soorm ei ole ühtegi senti riiklikku toetust saanud. Järelikult ei ole ta tegutsenud ega ka saanud tegutseda mingi siseinfo põhjal, mida Kadri talle väidetavalt olla edastanud.  Kadrile ja tema elukaaslasele on püütud Postimehe poolt pähe määrida OÜ-d Linnamäe Peekon, ja seda kontekstis, justkui oleks see ettevõte hakanud ennast toetuskõlblikuks vormistama Kadri Simsoni käest Teet Soormile tulnud informatsiooni tulemusena. Tegelikult on ju olemas faktid selle kohta, et OÜ Linnamäe Peekon soovis aretusühistuga liituda juba maikuus, mitte novembris, kuid just alles novembris sai tekkida arusaam uues koalitsioonileppes sisalduvatest punktidest.  Seega novembris tekkivat infot ei saanud edastada kuus kuud varem.

Ühesõnaga, Postimehe käsitluses on üks vale teises kinni.

Ülaltoodu on vaid üks näide sellest, kui alatult Kadri Simsoni kallale on mindud. Ja mis on selle kõige tegelikuks põhjuseks?  Eks ikka see, et keskerakondlik valitsus hoolib meie inimestest ja muu hulgas ka meie põllumajandusest ega tegele üksnes rikka esimese Eesti nuumamisega.

Häid jõule Postimehele ja alati täpsemat faktikontrolli edaspidiseks!

[fotoallkiri]

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul oli 2016. aasta novembris ametisse astunud valitsuse eesmärk põllumajandust eriti raskel ajal toetada. Valitsus on seakasvatussektori päästmiseks väga palju pingutanud ning selle taustal on praegused ajalehe Postimees rünnakud majandusminister Kadri Simsoni vastu eriti alatud. Foto Kadri Simson Facebook.

TOOMAS PAUR

Riigikogu liige, Keskerakond

Jaga |