Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Lasteaed sandistab lapsi

AADU RAST,      26. oktoober 2005


Enne valimisi oli Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Kaia Jäppinen mures, et Reformierakond ja Res Publica olid esitanud linnavolikogule konkureerivad lapsehoiuraha eelnõud, mille jõustumine suretaks välja linna lasteaiad ja ajaks lõhki linnakassa. (Pealinn, 12. oktoober) Nüüd peaks see mure murtud olema. Ainult, et nüüd ajavad linnakassa lõhki pensionärid, kelle hulka kuulun ka mina.

Ma ei tea, missugused eelnõud esitasid RE ja RP linnavolikogudele, mis linnaeelarve lõhki ajavad, kuid mina esitasin mullu RP ja tänavu aasta alguses RE juhtidele kontseptsiooni lastehoiu (õigem oleks öelda – kasvatuse) kardinaalseks ümberkorraldamiseks, päästmaks meid juba ammu kollitavast negatiivsest iibest. See pigem hoiab linnakassa raha kokku, kui laristab seda.

Kolme lapse kasvatajale 12 000 krooni
Muidugi ei ole ma päri RE seisukohaga maksta hoiuraha vanematele otse peo peale. Selle raha peab saama ikkagi lapsi kodus hoidma (kasvatama) loodud institutsioon, milleks pean lastekasvatajate assotsiatsiooni, mis tuleks luua ühe „välja suretatud" lasteaia asemel linnas. See assotsiatsioon peaks siis arvet kasvatajate kohta ja oleks vahendajaks vanemate ja kasvatajate vahel. Seega oleks ka garantiiks, et vanemad saavad kvalifitseeritud kasvatajad oma lastele.
Jäppinen nimetab laste pearahaks aias 1733 krooni kuus. Ma ei tea, mida see raha peab andma. Kas ainult nn jooksvate kulutuste katte või on sellesse veel midagi lisatud. Mulle vastati kord haridusametist, et mullu oli laste kuludeks lasteaias 2000 ja tänavu 2800 krooni kuus. Arvestades kõiki kulutusi, mis laps aias kuus maksma läheb, sain mina kokku 5000 krooni. Selle juures ma ei arvestanud vanemahüvitist lapse haiguse korral.
20–35% on lasteaiad laste haiguse tõttu alakoormatud. See raha tuleb just aias viibivate laste vahel ära jagada ja saame summa, mis need aias viibivad lapsed siis maksma lähevad. Personal saab ju palka ka siis, kui kõik lapsed on haiged ja aed hooldatud. (See on nn piirjuhtum.) Sellele nn pearahale liitub vanematetasu 500 krooni kuus. Hoonete amortisatsioon on lapse kohta 10 000 krooni aastas.

Nohu garanteeritud
Koju saadetud hoidja puhul langevad mitmed kulud ära. Praegu tuleb lasteaedades iga 4–5 lapse kohta üks töötaja. Tallinnas on 2400 kvalifitseeritud kasvatajat, neist 1000 kõrgharidusega. Nendele lisanduvad pensionile jäänud tuhanded pedagoogid, kes on valmis väiksema koormusega kodudes lapsi hoidma-õpetama. Kolmele-neljale lapsele saab juba midagi õpetada. Kahte-kolmekümmend last koolis-aias saab vaid karjatada, nagu pedagoogid asju nimetavad.
Arvestades asja tõsidust ja asjaolu, et aias läheb laps riigile „maksma" 5000 krooni kuus, laseksin mina riigil (linnal) maksta koju minevale kasvatajale sõltuvalt kvalifikatsioonist lapse kohta pisut väiksema raha, sest mingisugused kulutused oleksid ka sellel kasvatajate assotsiatsioonil. Oma 10 000–12 000 krooni kuus kolme lapse puhul ei oleks selleks üldse suur raha.
Seega võrreldes praeguse olukorraga (lasteaedade olemasoluga) lisakulutusi ei oleks. Ei ole vajadust aedu hoopis ära kaotada. Kes soovib, palun, olge lahked. Aga minu arvates, arvestades ka kahe põlvkonna aias käimise kogemusi, on aed see viimane koht, kuhu tohib lapsi panna. Juba ainuüksi kogu aeg tekkiv nohu on üks hirmus vastik asi, millega me lapsi piiname. Üks nädal ilma nohuta lasteaias ja siis kolm nädalat kodus nohu ravimas. Ja nii aastast aastasse. Nii on see minu lastelastega ja nii oli see 30–40 aastat tagasi minu lastega. Pealegi võivad sellel nohul olla kurvad tagajärjed.
Lapsed reeglina ei taha aias käia, aga laste käest ju ei küsita. Lapsed, kes veel ka rääkida ei oska, teevad omamoodi end selgeks küll, aga meie kas ei saa või ei taha aru saada. Peame end targemaks. Ja sandistame lapsi.

Autor kandideeris Tallinna volikokku Isamaaliidu nimekirjas

Viimati muudetud: 26.10.2005
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail