Põllumajanduse likvideerimisega on üle pingutatud

HENRI KASELO,      23. aprill 2003



Taasiseseisvumise järel juhtisid Eesti Vabariiki humanitaarerialadel haritud poliitikud, kes otsustasid tähtsaid majandusküsimusi mälestuste mõju all ning üritasid oma väiketalumajandusega Konstantin Pätsi aegset Eestit jäljendada. Sellest ei tulnud paraku midagi välja.

Meie vanematel on värskelt meeles aeg, mil põllumajandustöötajatel olid palgad kõrgemad kui linnas ning ajalehtedest võis lugeda riiklikust toitlustusprogrammist.

Asjatundmatud ja maaelule kahjulikud otsused

Praegused otsustajad olid suurmajandite ajal kannatajaks pooleks, kuid tagasi tegemise tuhinas on piir ületatud ja asjatundmatusest tehti Eesti riigile ja põllumajandusele kahjulikke otsuseid. Veel tänagi kujutatakse ette, et Euroopa Liidus on tegemist kapitalismiga, kus hinnad kujunevad vabal turul. Nüüd, kui Eesti saab arvatavasti järgmise aasta mais EL-i liikmeks, on avastatud endale Euroopa Liidus kehtivad otsetoetused, eksporditoetused, subsiidiumid, interventsioonimehhanism jt meetmed. Sellekohased ettepanekud esitati Mart Laari valitsusele maapoliitikute poolt juba aastaid tagasi, kuid need naerdi välja ja hääletati maha.
Tururegulatsiooniga aga muudab demokraatlikus ühiskonnas võimul olev enamus turuhindu endale vajalikus suunas, laskmata tekkida liiga suurt ületootmist või nälga. Majanduspoliitilised otsused tehakse vaadatuna linnast maale, kuna urbaniseerunud ühiskonnas paikneb rahvastiku enamus linnas. See on reaalne paratamatus, millega tuleb leppida ka põllumajandustootjatel.

Otsustagu need, kes valdavad informatsiooni

Kaasaegseid majanduspoliitilisi ja sellest tulenevaid põllumajanduspoliitilisi otsuseid teevad need inimesed ja riigid, kes valdavad informatsiooni. Võibolla on linnainimesel raske uskuda, et juba sadades Eestimaa sigalates ja lüpsilautades valitakse tõuloomi ja salvestatakse toodangunäitajad kohapealsetes arvutites spetsiaalsete programmide abil. Meie põllumajandustoodang on suures osas juba praegu Euroopas konkurentsivõimeline, andes sama kvaliteedi odavama hinnaga, mis on saavutatud sageli sama tehnoloogiaga, kuid odava tööjõuga.

Lääs kasutas meie vastu kaitsetolle

Eesti ekspordivõime põllumajanduses on aga halvatud, kuna läänes kasutatakse meie vastu kaitsetolle. See oli meil pikka aega tabuteema. Lisaks mõjuvad otsused, mis muudavad imporditavad toiduained odavamaks isegi nende omahinnast.
Hetkekasu jahil importisid Eesti lihakombinaadid paar aastat tagasi sealiha hinnaga 7 kr/kg ning maksid sama hinda ka kodumaistele tootjatele. Samal ajal oli liha omahind Lääne-Euroopas 22 kr/kg ja Eestis 18 kr/kg. Selle tagajärjel pankrotistusid paljud põllumajandustootjad.
Janno Reiljani Euroopa Kolledþi loengute 4. vihikus on joonis majandusliku konkurentsivõime kujunemise hierarhilise süsteemi püramiidist, mille alumises osas on kirjas ka sotsiaalmajanduslikud ja poliitilised tegurid. Eestis on need olnud juba aastaid suunatud põllumajandustootmise vähendamisele. Samas vihikus on tabel, kust võime lugeda, et põllumajanduse osatähtsus tööhõives on Eestis väiksem kui Soomes, Iirimaal, Ungaris, Poolas, Lätis, Leedus jne. On ilmne, et oleme põllumajanduse likvideerimisega üle pingutanud.

Eesti kui eri teooriate katsejänes

Kolmikliidu ajal ning ka varem võimutsesid majandusteooriad, mis olid küll lääne teadlaste keskel tunnustatud, kuid rakendada sooviti neid miskipärast ainult Eestis. Kahjuks näitavad ka tänase Eesti Vabariigi uued juhid eesotsas Res Publicaga, et neil on samasugused majandusteooriad nagu seda oli endisel kolmikliidul, kuna nad tahavad müüa väliskapitalile eesti rahva viimaseid ettevõtteid, mis veel riigile kuuluvad ning kasu toovad. Müüa odava hinnaga ära ettevõtted, mis toovad riigile regulaarselt palju raha sisse, on minu arvates puhas lollus. Samas tahame astuda Euroopa Liitu võrdse riigina, et ei oleks Ida- ja Lääne-Euroopat, et oleks üks Euroopa.
Kas see meil õnnestub? Üldtuntud tõde on, et iga rahvas väärib oma juhte.
Meie juhtidel ei ole tegelikult alternatiivi Euroopa Liidule, sest halvad mälestused teisest liidust, mis asus idas, on liiga värsked. Kuid selles hirmus ei tohi me jätta kaitseta oma huve, astudes liitu, mis paikneb meist läänes.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)