Toompealt kostab vaid hädakisa

A. POMRENIG,      13. juuni 2001


Turumajandus valitseb peaaegu kõigis maailma riikides. Heaoluühiskonda on neist jõudnud aga vaid kümnendik.

Kunagi räägiti käsitöölise ja põllumehe kohta: "Mis mees see on, kes ei suuda toita naist ja viit last?"
Jah, olid ajad. Põllumees oma puusahaga, millel heal juhul oli rauast otsmik, toitis oma peret, võimaldas mõisnikule priske elu ja varustas tsaariarmeed kõige vajalikuga. Enne 1917. a revolutsiooni moodustasid talupojad Venemaa elanikkonnast 60 %.
Arenenud euroopa riikides töötab praegu põllumajanduses kuus protsenti rahvastikust. St iga talumees toidab ligi 17 inimest. Toodangut on nii palju, et ei leia turgu. Et tootmist pärssida, maksab riik viljelemata põllumaa eest peale.
Ühendriikides on põllumajanduses tööl kaks protsenti elanikkonnast. Toodangut jätkub peale iseenda ka ekspordiks. Selle arengu taustal on täiesti arusaamatu hädakisa, et elanikkond vananeb ja varsti peab iga töövõimeline ülal kahte pensionäri. Kaasaegse tootmise juures poleks midagi katki, kui ühel töötajal oleks 50 ja enam ülalpeetavat. Samal ajal tähendab kaks töövõimelist inimest sajast rahvuslikku katastroofi, rahvuse väljasuremist.
Nagu näitab sündimuse ja suremuse suhe, just sinnapoole demograafiline protsess lähebki. Toompealt aga peale hädakisa midagi ei kosta. Riigikogu tundub juhinduvat Louis XIV kuulsast veeuputuse-põhimõttest. Saa aga tuleb palju varem, kui maksumaksjaid on vaid 2 %.
Aastat 15 tagasi panid välisturistid tähele, et kiviõli kandis eestikeelset juttu kuulda polegi. Kui nad ühelt mammilt eestlaste kohta pärisid, vastandu see lahkelt: "Jah, on mõned! Ei tea, kust nad siia tulid…" 50 aasta pärast võib Tallinnas olla sama olukord.
Rahvarinde aegu lauldi, maa tuleb täita lastega. See jäi vaid sõnadeks. Riigi majanduspoliitika on teinud rahvast, vastupidi, üleliigse nähtuse. Laps on noorele perele ületamatu luksus.
Ametlikult on riigis 14 % töötuid. Noortest puudutab tööpuudus juba kuni 24 %. Töökohtade loomiseks olevat vaja välisinvesteeringuid.
Tasuks aga meenutada ajalugu: enne sõda arvetati Saksamaal töötuid miljonites. Hitleri võimuletulekuga algas suurejooneline ehitustegevus -- ja relvastumine. Töötud kadusid. Ja kust tuli raha? Investeeringutest?
Raha toimet on võrreldud vere toimega organismis. Raha nagu veri peab kogu aeg ringlema. Nõrk ringlus põhjustab haigust, seiskumine surma. Reageerides ainevahetusest tingitud vere muutustele, reguleerib kesknärvisüsteem vereringet. Analoogiliselt reguleerib keskpank raharinglust, tõstes ja alandades laenuprotsente, emiteerides või käibest kõrvaldades pangatähti. Saksamaa näide illustreerib olukorda, kus eraalgatus on peaaegu täiesti seiskunud. Riigi algatatud majandustegevus aga käivitas kogu majanduse.
Maailmas on ümmarguselt 200 riiki. Kahe erandiga valitseb kõigis turumajandus. Kuid "heaoluühiskonna" mõõdu annavad välja vähem kui 20. Järeldus: turumajandus isenesest, eriti liberaalne turumajandus, pole mingi tagatis heaoluühiskonda jõudmiseks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)