NATO vägede lahkumine Afganistanist kujuneb alanduseks

„Allaandja positsioon on meile vastuvõetamatu. Me ei saa lahkuda Afganistanist aluspesu väelvõi siis hoopis püksata," ütles NSV Liidu viimane liider Mihhail Gorbatšov armee kõrgematele juhtidele kaks aastat ennem, kui Nõukogude armee tuli Afganistanist ära.

Dyeri sõnul toimub kaks aastat enne NATO vägede lahkumist sealt samasugune meeleheitlik argumentide otsimine, kuidas põhjendada oma võidukat positsiooni või olukorda, mida võiks nimetada „rahu koos väärikusega".

„Samal ajal saavad NATO sõdurid koos paljude afgaanidega surma," nentib Dyer.

Ajakirjaniku hinnangul on prantslased nutikad, sest kõik nende väeüksused lahkuvad Afganistanist käesoleva aasta lõpuks. Kanadalased olid veelgi targemad - peaaegu kõik nende sõjajõud lahkusid juba eelmisel aastal. Ent ülejäänud NATO väed jätkavad Dyeri väitel nürimeelselt Afganistanis tegutsemist plaanitud 2014. aastani, hoolimata sellest, et olukord on seal NATO vägede kontrolli alt väljumas.

Afgaanid ei soovi oma maale võõrvägesid

Dyer tõstab esile fakti, et üks neljandik 48-st lääneriikide sõdurist tapeti tänavu augustis Afganistani valitsuse sõdurite poolt. „Veelgi hämmastavam on see, et Pentagoni 2011. aastal läbi viidud uuring näitas - kõigest 11% säärastest tapmistest panid toime Afganistani vägedesse sulandunud Talibani võitlejad," kirjutab Dyer.

Enamik lääneriikide sõdureid sai surma NATO sõjaväelaste ja Afganistani valitsusvägede sõdurite omavaheliste vaidluste ja vimma tõttu. Seega NATO praegune strateegia koolitada afgaane vastu astuma „omadele" on Dyeri arvates sama lootusetu, kui on olnud NATO varasemad strateegiad.

Dyer käsitleb oma artiklis USA armeepsühholoogide poolt eelmisel aastal läbi viidud uuringu tulemusi. Nende põhjal näevad paljud afgaani sõdurid ameerika sõdureid „vägivaldsete, hoolimatu käitumisega, pealetükkivate, upsakate, egoistlike, sõnamurdlike ja jumalavallatute kaklejatena, kes peidavad end kõrgtehnoloogia varju".

Seevastu USA sõdurid leidsid samas uuringus, et afgaanidest ametivennad on „kamp argpükslikke, ebakompetentseid, nürimeelseid, vargakommetega, laisku, enesega rahulolevaid, reeturlikke, mõnuaineid suitsetavaid radikaale". Need hinnangud ei anna just palju lootust mõlema poole vaheliseks tugevaks koostööks, märgib Dyer.

Afgaani sõdurite arvamused võõrvägede kohta on tsiviilelanike omadega võrreldes siiski positiivsemad. 2010. aasta lõpul läbi viidud uuring kinnitas, et ligi 60% Afganistani tsiviilelanikest soovis võõrvägede lahkumist aasta jooksul. 40% soovis võõrvägede lahkumist isegi juhul, kui pärast seda riigis vägivald suureneks. Sama uuring ühtlasi kinnitas, et vähem kui 10% tsiviilelanikest soovib Talibani taas võimule tulekut, märgib Dyer.

Mis juhtub Afganistanis edasi?

„Taliban on võitnud sõja võõrvägede vastu, kuid tõenäoliselt ei suuda võita otsustavaid lahinguid kodusõjas, mis järgneb pärast NATO vägede lahkumist Afganistanist," kirjutab Dyer.

Tema arvates ainus viis, kuidas Lääs suudaks mõjutada seda, mis pärast NATO vägede lahkumist Afganistanis toimuma hakkab, on loobuda president Hamid Karzai toetamisest ning alustada etniliste väeüksuste ülesehitamist.

Dyeri sõnul NATO väed ei kavatse seda teha. Seetõttu on ka nende jätkuv sõjaline kohalolek lähema kahe aasta jooksul tema arvates ebaoluline, sest see ei mõjuta kuidagi seda, mis Afganistanis hiljem toimuma hakkab. „Samal ajal kasvab Afganistanis avalikkuse vaenulikkus võõrvägede vastu, nii et lõpuks võivad NATO väed ikkagi olla sunnitud lahkuma Afganistanist püksata," ennustab Dyer.

Refereeris INDREK VEISERIK

Jaga |