Hädaorg Võhma puhkeb õide

JAAK AAB,      07. november 2001


17. oktoobri Äripäevas kirjutab Viljandi ajalehe Sakala tegevtoimetaja Peep Talimaa Võhmast kui hädaorust ning lihakombinaadi varjust selle hädaoru kohal. Autor väidab, et Võhma on lihakombinaadi pankrotti ära kasutades riigilt liiga palju abi saanud. Siiski ootaks Sakala tegevtoimetajalt põhjalikumat informeeritust Võhma viimase aja arengutest ja püüdlustest. Viljandist Võhmasse on ju ainult 30 km.

Julgen kinnitada, et erinevalt ajakirjanik Talimaast on Võhma inimesed ning omavalitsus oma mõtetes ja tegudes lihakombinaadi varjust vabanenud juba mitu aastat tagasi. On muidugi arusaadav, et Võhmat tuntakse eelkõige endise lihakombinaadi ja järgnenud pankrottide kaudu. Sellest ajast on väikelinnale jäänud ka hädaoru maine.

Tööpuudus Võhmas väheneb

Lihakombinaadi pankroti järel sundis igapäevane elu ja toimetulek Võhma kombinaadis töötanud inimesi otsima tööd mujalt - Viljandist, Türilt, Põltsamaalt, Tallinnast. Enamasti oldi töö leidmises ka edukad. Praegune tööpuudus Võhmas ületab vaid veidi vabariigi keskmist. Pankrotijärgsetel aastatel on Võhma elanikkond vähenenud 250 inimese võrra (sellest poolnegatiivne iive). Tööpuudus on aga kasvamas linna ümbruskonnas, kuna traditsiooniline põllumajandus koondab töökohti.
Võhma linna omavalitsus pidi pankroti järel tõesti kõigepealt tegelema eksistentsiaalsete probleemidega. Inimestele tuli kindlustada seaduslikud toetused ja kriisiolukorras tagada linnas normaalsed elutingimused - kooli, lasteaia ja linnasutuste funktsioneerimine ning küllaltki suure elamispinna ülalpidamine. Sellega oleme põhiliselt ka hakkama saanud.

Kombinaadi varjust väljas

Nüüd on linna rajatud kultuurikeskus, eakate päevakeskus, uued ruumid on raamatukogul. Lastekaitse Liit koostöös linnaga on avanud noorte päevakeskuse jne jne. 2001.aastal investeerib Võhma linn koos riigi ja kolmanda sektoriga sotsiaalobjektidesse ja tehnilisse infrastruktuuri üle viie miljoni krooni. 2002. aasta plaanide järgi kavatseme investeerida ligi 11 miljonit krooni, millest enamik läheb veemajandusprogrammi.
Tublid on kohalikud väikeettevõtjad, kes on rajanud kaks saekaatrit, kondiitritsehhi, autoremonditöökoja, autolammutuse, küünlatsehhi. Paljud tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana teeninduse ja metsanduse alal.
Ülaltoodu peaks tõestama, et Võhma on kombinaadi varju ammu unustanud. Muidugi on kahju, et kombinaadi territoorium, hooned ja nende võimalused ettevõtluseks on kasutamata ja käsil juba kolmas pankrott kombinaadi varadega. Lahendust seal ei paistagi.

Tulemas uued töökohad

Kevadel rajas AS Caritas Water Võhmasse karastusjookide tsehhi ja novembris avatakse AS Wendre õmblustsehh. Samas asuvad linna kommunaalettevõte ja spordisaal. Ettevõtjad investeerivad tänavu Võhmasse üle 15 miljoni krooni ja loovad kokku 80 uut töökohta, järgmisel aastal umbes sama palju. Tootmistsooni infrastruktuuri ehitusse investeerib riik läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ligi kaks miljonit krooni. Kokku luuakse selle investeerinugu toel tootmistsoonis kahe aasta jooksul ligi 150 töökohta, mis teeb riigile ühe töökoha loomiseks kulu vaid 13 000-14 000 krooni. Minu arvates on see tõesti väga odavalt saadud. Läbi maksude laekub investeering riigile mitmekordselt tagasi.

Väikelinn annab tööd ka maarahvale

Usun, et väikelinnades ja alevites tingimuste loomine ettevõtluse arenguks ongi pääsetee suure tööpuuduse leevendamiseks maapiirkonnas. Tööpuudus on praegu ikkagi meie riigi kõige suurem valupunkt ja see kasvab maal põllumajandusest koondatavate inimeste näol veelgi.
Võhma areneb. Lähitulevikus ei saa meid arvatavasti enam hädaoruks nimetada. Loodetavasti saab sellest aru ka ajakirjandus. Ilma arendustegevuse ja riigi abita oleks aga võinud siin olla tõeline "pommiauk", nagu neid Eestis on mõne endise tööstusasula nöol ka olemas. Kahjuks tähendavad need taandarengut kogu ümbritsevale maapiirkonnale. Õigeaegsete investeerinugutega olenuks võimalik seda ära hoida.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)