Keda valib oktoobris venekeelne valija?

Mõistagi upitavad seda teemat eelkõige Keskerakonna poliitilised konkurendid ning mõned ajakirjanikud, kes ikka veel loodavad, et osa valijaskonnast meid hülgab. Kuna teised poliitilised jõud ei oska venekeelsetele valijatele midagi pakkuda (vastupidi, ühed üritavad teha nägu, nagu polekski venelasi Eestis olemas; aga teised „ärkavad üles“ vahetult enne valimisi, jagades tänaval ja saates postkastidesse venekeelseid n-ö valvevalimismaterjale, ning seejärel unustades venekeelse elanikkonna uuesti ära – järgmiste valimisteni), siis nende ainukeseks lootuseks jääb, et Keskerakond teeb ise midagi sellist, mispärast venekeelsed valijad teda enam ei valiks.

Keskerakonna poliitiliste konkurentide unistus sai hetkeks natuke hoogu juurde jaanuaris, kui meedia hakkas kirjutama „uuest vene erakonnast“, mis nagu oleks kohe-kohe Eestisse tekkimas. Välja käidi konkreetseid nimesid, kes võiksid olla sellega seotud, isegi nimi oli juba välja mõeldud – Партия народов Эстонии (Eesti Rahvaste Erakond). Keskerakonna oponentide heameel oli selle uudise valguses läbipaistev: kuna siiamaani pole neil endil õnnestunud venekeelsete elanikega mingit dialoogi algatada, siis äkki õnnestuks uuel „vene parteil“ oktoobrikuistel valimistel Keskerakonnalt mingitki osa häältest ära võtta? Oli ilmselge, et valimiskünnist selline partei iial ei ületaks, aga kahju võiks keskerakondlastele tekitada küll.

Inimestele, kes pole väljakäidud nimesid ealeski kuulnud, võis selline ponnistus tunduda isegi tõsiseltvõetav. Samas nendele, kes olid teemaga kursis, tõi see uudis pigem naeratuse näole: selge, et meedias avaldatud nimede ümber ei hakka valijad koonduma, ja mingit erakonda sellest ei tulegi. Teatavasti on erakonna loomiseks vaja vähemalt 500 liiget, mis siinkohal oli lihtsalt ulme.

Nii läkski: meedias välja käidud nimed uue partei asutamise asemel liitusid ammu eksisteeriva Eestimaa Ühendatud Vasakparteiga (EÜVP), mida rahvas viimastel aastatel on kutsunud „ühe inimese erakonnaks“ (selleks inimeseks oli nüüdseks meie seast lahkunud kauaaegne Maardu linnapea Georgi Bõstrov). Teiste erakonnaliikmete nimed on suurele publikule täiesti tundmatud. Ning kui rääkida EÜVP tõsiseltvõetavusest, siis ilmekaks näiteks on sellele erakonnale eelmise aasta jooksul laekunud tulud (k. a. liikmemaks) – 224 eurot. Raske on ette kujutada, et tuntud liidrita, suurte nimedeta ja rahaliste vahenditeta poliitiline jõud võib tõsiselt pretendeerida vene inimeste häältele.

Üheks heaks poliitiliseks orientiiriks on alati olnud erakondade reitingud. Neid ei tasu ainutõena võtta, aga üldist pilti nad suudavad näidata küll. Viimaste uuringute tulemused on Keskerakonnale olnud väga soodsad: kui eelmise aasta lõpul (küll marginaalselt, aga ikkagi) kahanes populaarsus mitte-eestlaste seas (samal ajal natuke kasvas sotsiaaldemokraatide toetus), siis nüüdseks on olukord taastunud ning Keskerakonda toetab ikka kõvasti üle 80% mitte-eestlastest, sotside populaarsus aga langes endisele, tavapäraselt madalale tasemele. Teistest erakondadest ei ole siinkohal mõtet rääkidagi.

Aga see kõik ei tähenda absoluutselt, et Keskerakond võiks nüüd end enne valimisi „vabaks võtta“ ja loorberitele puhkama jääda. Vastupidi, kui Keskerakond praegu hakkaks uskuma, et asi on kombes, ning konkurente võitluses vene valijate pärast polegi, võib sügisel oodata päris valusat tagasilööki. Sest osaliselt on Keskerakonna konkurentidel õigus, kui nad eeldavad, et nii mõnigi Keskerakonna kauaaegne valija võib segadusse sattuda, kui ta ei leia harjumuspäraselt näiteks Keskerakonna Lasnamäe valimisnimekirjas esikohal Edgar Savisaare nime. Lisaks on Tallinnas viimase kahe aasta jooksul vahetunud viis linnaosavanemat kaheksast, ning ka Narvas on olukord 2013. aastaga võrreldes kõvasti muutunud.

Keskerakond on tõesti uuenemas, ning tema esmane ülesanne on anda praegustele ja tulevastele valijatele mõista, et Keskerakonna väärtused ei ole vahepeal muutunud. Valijate huvid on Keskerakonna jaoks endiselt kõige tähtsam teeviit, ning nüüd ollakse peaministrierakonnana veelgi tugevam kui kunagi varem. Ja loomulikult tuleb enne valimisi teha hästi palju tööd – siis on ka, mille üle 15. oktoobri õhtul rõõmu ja uhkust tunda. Tööd aga osatakse Keskerakonnas teha küll.

KESKMÕTE: Keskerakond on tõesti uuenemas, ning tema esmane ülesanne on anda praegustele ja tulevastele valijatele mõista, et Keskerakonna väärtused ei ole vahepeal muutunud.

VADIM BELOBROVTSEV,

Kristiine linnaosa vanem

Jaga |