Eestil puudub oma geopoliitika. Ja see on suur viga!

Seega esimene põhjus, miks poliitikud ei tegutse Eesti rahvuslikes huvides ja mistõttu on eestluse hääbumine ilmselge, on nende juba traditsiooniline ignorantsus. Lisaks on taasiseseisvunud Eesti poliitikud ja nende parteid aga juba algusest peale juhitud väljastpoolt neoliberalismi voolusängi. Kolmandaks põhjuseks, miks Eesti eliit ei saa tegutseda vastavalt Eesti rahvuslikele huvidele, on fakt, et pole mingit geopoliitilist argumenti, mis toetaks Eesti tänast geopoliitilist orientatsiooni ookeanitagusele USA-le. Vastupidi, geopoliitiline analüüs näitab selgelt, et Eesti kogu taasiseseisvusaegne välis- ja julgeolekupoliitika on absoluutselt vale ja viib katastroofini. Seepärast pole imestada, kui justiitsminister Urmas Reinsalu kuulutas, et kogu Eesti taasiseseisvuse-aegne välis- ja julgeolekupoliitika on seisnenud võitluses geopoliitika vastu. Vastasel korral kirjutaks nad ise alla oma poliitilisele surmaotsusele.

Peaksime järgima Soome põhimõtteid

Meie õnneks on soomlastel oma geopoliitiline koolkond. Kuna nende riik on tõusnud maailma edukaimate hulka, tõestades seega praktikas oma geopoliitika õigsust, ja et meie asume samas geopoliitilises ruumis ning meil on sama geopoliitiline põhiprobleem – Venemaa, siis on meil võimalus oma vaimse mahajäämuse kiireks likvideerimiseks.

Meie ainsaks saavutuseks oli mitte just psühholoogiliselt stabiilse luuletaja Juhan Liivi salm, mis sisaldas mõtte Eesti iseseisvusest. Seesama idee oli juba 19. sajandil Soomes formuleeritud rahvuslaste radikaalse liikumise nn. "vanasoomlaste" poolt (Snellman, Paasikivi, hiljem Mannerheim, Kekkonen), kes mitte ei püstitanud oma selgeks eesmärgiks ainult Soome iseseisvumise, vaid suutsid ka tänu oma akadeemilisele tasemele teostada geopoliitilise analüüsi selgitamaks välja Soome rahvuslikud huvid. Seega nad lõid aluse poliitikale, mida teostades õnnestus saavutada ja tagada Soome iseseisvus ja õitsev riik.

Meil aga õnnestus lisaks Juhan Liivi 20. sajandil kirja pandud salmireale lisada vaid rahvuslaste juhi Jaan Tõnissoni ideed ja tegevus, mida võiks seostada geopoliitilise mõttetasandiga.

EW-aegset vaimset mahajäämust ei ole suutnud tänane eliit tasa teha. Kui Eesti NSV ajal oli meil vähemalt Uku Masing, siis tänane eliit ei ole suutnud vastata Venemaal toimunud vaimsele plahvatuslikule arengule, mis on päädinud Venemaa oma geopoliitilise koolkonna tekkega. Kuna meie intelligents ei suuda aru saada tänapäeva keerulistest protsessidest, siis on ta loomulikult ka võimetu rahvast juhtima parema tuleviku poole.

Tänapäeva murranguperioodi, mille võtmesõnadeks on globalism-unipolaarsus, patriotism-multipolaarsus, Hiina, Putin, Trump, Brexit jne, mõistmiseks on meil vaja mõttes tagasi minna maailmasõdade-vahelisse perioodi. Geopoliitiliste projektide iga mõõdetakse aastakümnetega ning suurriikide erinevate taotluste tulemusel meil tekivadki päevapoliitika ja ajalugu.

Vaadakem kõigepealt tolleaegse formaalse hegemooni Suurbritannia projekti. Selle formuleeris välisministeeriumi establishment’ikoondunud tolleaegsed helgemad pead – nn. Round Table grupp. Laiema avalikkuse ette toodi see projekt (H. G. Wellsi järgi "The Open Conspiracy") lord Lothiani poolt 1937. aastal Kirikute Maailmanõukogu konverentsil Oxfordi ülikoolis.

Brittide eesmärke I maailmasõda tegelikult ei saavutanud. Nõrgestati küll tunduvalt Saksamaad ja Venemaad, ent neid hävitada ei õnnestunud. Saksamaa oma tehnoloogilise keskmega jäi püsima ja Hitleri ajal Saksamaa majanduslik-tehnoloogiline areng kiirenes. Üldteada on kosmoserakettide päritolu ja vähem on teada, et Saksamaa juba 1944. aastal leiutas tänapäeva ja tulevaste USA ja Venemaa pommitajate kandva tiiva tehnoloogia. 1945. aasta kevadeks oli Saksamaal juba olemas sellise pommitaja prototüüp koos otsevoolu-reaktiivmootoriga, mis ületas helikiiruse, saavutades üle 2000 km/h. Pärast Venemaa lagunemist degenerantsete liberaalide juhtimisel pärast Veebruarirevolutsiooni tulid võimule natsionaalbolševikud Stalini juhtimisel, kes lõid aluse uuele tehnoloogilisele keskusele.

Lisaks väljus Suurbritannia sõjast tunduvalt nõrgestatuna ja raske võlakoormaga. Maailma suurimaks majanduseks tõusis USA, kellele oli sõtta astumise eest jagatud tühje lubadusi ja keda britid ninapidi vedasid. Samas ei olnud Suurbritannia ja USA ajaloolised suhted sugugi sõbralikud. Meenutagem vaid Ameerika iseseisvussõda ja 1812. a. USA sõjakuulutust Suurbritanniale. Versaille’s 1919. aastal oli aga kõige suurem kokkupõrge just USA ja Suurbritannia rahvuslike huvide vahel.

Britid juhivad endiselt maailma?

Westminstri taibud said aru, et hegemooni rolli ja maailma suurimat impeeriumi nad ei suuda säilitada ilma välise abita. Siit tekkis Atlandi-ülese liidu idee, mis pidi looma New World Order’i (Uue Maailmakorra – Toim.). World State’i idee oli Inglismaal esitanud juba 19. sajandil Karl Marx. Rassistliku Briti eliidi arvates võis esialgu vabalt piirduda anglosakside ühisvalitsusega maailmavalitsejana. Selleks oli Suurbritannial ja USA-l piisav ressurss olemas. Sõjajärgses Anglo-Ameerika kooperatsioonis (erisuhetes) pidid ennastmõistetavalt juhtivat rolli etendama britid umbade ameeriklaste seas. Nagu Briti eliit oma häälekandjas "Round Table" kirjutas: „Brittidel on väga pika koostöö kogemus kaugel maailma eri paigus asuvate vabade rahvastega. Ja nende rahvaste valitsemine, kes ise ei saaks hakkama omapead. Ameeriklastel sellised kogemused praktiliselt puuduvad. Neil pole ka institutsioone ja poliitilisi väljavaateid vastava ülesande täitmiseks.“

Suur sõda, kus britid koos ameeriklastega õlg-õla kõrval pidid võitlema, oli Atlandi-ülese projekti elluviimise esimeseks hädavajalikuks eeltingimuseks, et ületada ameeriklaste traditsiooniline sügav usaldamatus brittide vastu. Pealegi oli hädavajalik ellu viia I maailmasõjas täitmata jäetud eesmärgid: hävitada lõplikult Saksamaa ja Venemaa kui konkurendid. World State’i oli võimalik ehitada ainuüksi suure sõja tuhale.

Teiseks vältimatuks eeltingimuseks Anglo-Ameerika liidu sõlmimiseks ja selle maailmaülese hegemoonia (Full Spectrum Domination) kehtestamiseks oli ja on rahvusluse tasalülitamine ja suveräänsete rahvusriikide kaotamine.

Selline Uus Maailmakord valitsebki faktiliselt kümmekond aastat peale NSVL lagunemist. Eestil oleks aga õige olnud positsioneerida end Soome eeskujul Ida ja Lääne vahendaja rolli. Ainult nii on võimalik saavutada Hansa aegadele sarnane jõukus ning jääda püsima eestlastena ja iseseisva riigina.

Juba kümme aastat (alates Putini ajaloolisest kõnest Münchenis) ei valitse reaalselt enam Bush-seeniori poolt välja kuulutatud New World Order ja seoses Donald Trumpi valimisega USA presidendiks on kogu vana hoone juba rusudes.

ROMAN UBAKIVI,

poliitikavaatleja

[fotoallkiri]    IMPEERIUMI HUVID: Suurbritannia projekti ja ülemaailmsed huvid formuleeris välisministeeriumi establishment’i koondunud nn. Round Table grupp. Laiema avalikkuse ette toodi see projekt lord Lothiani (pildil) poolt 1937. aastal Kirikute Maailmanõukogu konverentsil Oxfordi ülikoolis.

Jaga |