Otsustage ise...

RAMON LOIK,      15. märts 2006


19. märtsi presidendivalimiste tulemus Valgevenes paistab kahjuks olevat juba ette teada. 1994. aastast järjepanu seda riiki valitsenud Aleksandr Lukašenka saab tõenäoliselt kolmat korda järjest riigipeaks.

Juba asjaolu iseenesest, et keegi võib kolm korda järjest presidendiks kandideerida on demokraatlikke väärtusi jagavate riikide põhiseadustele võõras õigus. Mõne aasta tagune referendum sellise õiguse loomiseks Valgevenes tunnistati üksmeelselt rahvusvahelistele nõuetele mittevastavaks.

Suukorv ja jalutusrihm

Demokraatia põhitunnusteks on vaadete paljusus ja sõnavabadus; kõik muu hargneb sealt edasi. Aastail 2003–2004 suleti Valgevenes võimude poolt 22 sõltumatut ajalehte. 1999. aastal "kadus" teadmata suunas ajakirjanik D?mitry Zavadzki, 20. oktoobril 2004 mõrvati ajakirjanik Vieranika ?arkasava. 1999. aastal jäid kadunuks valgevenelannade Irina Karasovskaja ja Svetlana Vadaskaja valitsusvastaselt meelestatud abikaasad.
Kole on pelgalt mõtegi, et midagi sellist võiks toimuda Eestis...?!
Kui ei ole tagatud presidendikandidaatide turvalisus ja valimiste vabadus ning ausus, ei saa rääkida demokraatia teostamisest. Otsustage ise. Aleksandr Lukašenka peamiseks väljakutsujaks eelseisvatel presidendivalimistel on mitmete opositsioonijõudude ühiskandidaat Aleksandr Milinkevitš, kelle kampaania asejuht nädalapäevad tagasi Minski linnakohtu poolt 15 päevaks trellide taha saadeti. 2. märtsil arreteeris Valgevene miilits teise opositsioonilise presidendikandidaadi, Minski Ülikooli endise rektori Aleksandr Kozulini, kes seejuures julmalt läbi peksti. Kahetsusega ennustan, et selle artikli ilmumise ajaks oleme sarnastest juhtumitest veelgi kuulda saanud...

Euroopa vastus

Demokraatide ja liberaalide liidu parlamendifraktsiooni (kuhu Eestist kuuluvad Siiri Oviir ja Toomas Savi) eestvõttel on Euroopa Parlament võtnud vastu resolutsiooni sõnavabaduse ja sõltumatu meedia kaitseks Valgevenes. Resolutsioon kutsub Euroopa Liidu institutsioone tungivas toonis üles, et nad võtaksid senisest tõhusamaid meetmeid lõpetamaks Valgevene võimude alalised diskrimineerivad rünnakud sõltumatu meedia, ajakirjanike, opositsioonipoliitikute, inimõiguslaste jt demokraatlikke õigusi nõudvate isikute vastu. Samuti nõutakse poliitilistel põhjustel arreteerimise ja kohtumõistmise, sundravile saatmise, dissidentide "kadumise" ning muude repressioonide lõpetamist, represseeritud ajakirjanike ning nende perekondade toetamist.
2004. aasta detsembris pälvis Valgevenes sõnavabaduse ja sõltumatu ajakirjanduse eest võitlev Valgevene Ajakirjanike Assotsiatsioon (Belarusian Association of Journalists) akadeemik Andrei Sahharovi auhinna, mida Euroopa Parlament annab 1988. aastast välja mõttevabaduse ja inimõiguste kaitse eest seisvatele isikutele ja organisatsioonidele. Euroopa Komisjon on leidnud vahendeid mõnede Valgevenele suunatud raadiojaamade ja mittetulundusühenduste tegevuse toetamiseks.
Tegelikult on see enam-vähem ka kõik. Üleliia Valgevene asjadesse sekkumises Euroopat küll süüdistada ei saa, pigem vastupidi, kui enamiku Euroopa Parlamendi saadikutega nõustuda.

Arvamusi on rohkem kui üks

Riigikogu liikme Vladimir Velmani seisukohavõtt oli minu arvates vastuoluline ja ebaõnnestunud. Neile aga, kes tema isikliku arvamuse peale (milleks tal on täielik õigus Keskerakonda propagandistlikel eesmärkidel kohe jälle "Moskva-meelseks" tembeldama asusid, tsiteeriksin meeldetuletuseks seisukohta Euroopa Parlamendi saadiku Siiri Oviiri 2005. aasta 5. juuli pressiteatest: "On talumatu, et 21. sajandil asub keset Euroopat diktatuuririik, kus opositsioonipoliitikud ja võimude suhtes eriarvamust avaldavad ajakirjanikud ühel päeval lihtsalt teadmata suunas "kaovad". Euroopa Liit peab Valgevene suhtes senisest palju rohkem pingutama hakkama, eriti sõna- ja ajakirjandusvabaduse kaitsmise osas. Sõnadelt on kiiresti vaja üle minna tegudele, et Valgevene praegused võimud ei jõuaks tsiviilühiskonda lõplikult ruineerida."
Tahaks väga, et Valgevene rahvas 19. märtsil ise otsustaks. Just nimelt ise. Tahaks väga, et neil seejuures demokraatlikke alternatiive oleks ja et nende hääli nendelt ei varastataks. Mina olen oma vabadustarmastava arvamuse kujundanud: Aleksandr Lukashenka ja temasuguste valitsejate koht on ajaloo prügikastis.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)