Mida nägid kommentaatorid telekast?

30. august 2006


Ene Ergma ja Toomas Hendrik Ilvese pühapäevane raadiosaade algas küsimustega laadis, milliste rokkmuusikutega koos esineksite ja lõppes „põhimõttelise probleemiga", mida teha Ruhnu karu ja/või selle nahaga. Saatejuht Lauri Hussar (Eesti Raadio) tituleeris koos temaga presidendikandidaatidele neid küsimusi esitanud Toomas Sildami (Postimees) ja Argo Ideoni (Eesti Ekspress) Eesti poliitikaajakirjanduse absoluutseks tipuks.
Ainus ebameeldiv küsimus justkui vasakpoolsele Ilvesele oli astmelise tulumaksu teema. Parempoolses saate-seltskonnas sai Ilves hakkama seletusega, et tema varasemaid suulisi ja kirjalikke seisukohti on seni täiesti valesti mõistetud ning tema meelest pole astmelise tulumaksu sisseseadmine sugugi hädavajalik.
Samal õhtul ETV-s Andres Kuuse kaaslasteks olnud Ergma ja Ilves pääsesid veel kergemalt. Ilmselt saatejuhi ülevoolava sõbralikkuse tõttu tundsid presidendikandidaadid end nii vabalt, et mõlema jutt kubises sõnavääratustest ja mõttehajumistest. Mõistagi ei tsiteerinud Ergma ega Ilvese keele- ja mõtteapse ükski järgmise päeva ajaleht.
Seevastu 20. augustil korraga Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio otse-eetris Arnold Rüütli osavõtul peetud reaalset teledebatti pidas parempoolne kommentaatorkond üksmeelselt ebaõnnestumiseks. Aarne Rannamäe, Peeter Kaldre ja Margus Mets „Rahva teenrites", Hannes Rumm (SDE) ja Hannes Astok (Reformierakond) „Keskpäevatunnis" ning Anvar Samost ja Urmet Kook „Olukorrast riigis" olid kõik seda meelt, et saade ei õigustanud ennast, saatejuhid olnud kehvad jne. Nende „arvamusliidrite" tegelik probleem oli mõstagi see, et Rüütel esines saates tugevalt. Kuna mammutpikkusega poliitikasaadet vaatas oma silmaga 216 000 inimest, siis ei aidanud enam ka tunduvalt väiksema mõjuväljaga lehtedes ja saadetes tehtud ümberseletamised, kui kehvasti Rüütlil ja Savisaarel läinud ning kui suurepärased olnud Ansip ja Laar.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (22)