Seitsme venna koolitee [2.]

E. A.: Härra professor, alustame maailmast pärast 11. septembrit. Mida see tähendas Teie arvates Põhjamaadele, Euroopale ja kogu maailmale?

M. J.: Muidugi on praegu veel raske näha kõiki muutusi. Ent kui mõelda kitsalt – meie maade seisukohalt, siis on eriti tähelepandav Venemaa välispoliitilise kursi muutumine. Kui vaid president Putini avaldused ja sammud jätkuvad ja kujundavad uue kursi – nagu ma usun. See muutus mõjutab Läänemere regiooni muidugi märgatavalt. Mina usun, et Putin püüab luua uut suhet USA ja eriti Euroopa Liiduga. Arvan teda mõistvat, et see on vältimatu, kui Venemaa tahab saavutada majanduslikku edu ja areneda nagu ta ise on kavandanud. Minu meelest on tähtis, et ta mõistab NATO-t uuel moel – et NATO pole vaenulik liit, nagu Venemaal viimase ajani arvati. Putin on öelnud, et külm sõda on nüüd möödas. Meie, läänemaailma seisukohalt oli see möödas juba kümme aastat tagasi. Aga Venemaa jäi nagu kinni ajalukku ja külma sõja positsioonidesse. Nii et see Putini avaldus on tähtis ja näitab, et ta pürib lahku neist külma sõja positsioonidest.

On esile toodud kartust, et Venemaa sõprus Bushiga viib NATO laienemise aeglustumiseni. Ma ei arva nii. Ei usu, et Bush oleks valmis maksma sellist hinda uute suhete eest Venemaaga. Teatud mõttes ta valmistab ette avalikku arvamust Venemaal, öeldes, et NATO ei ole enam vaenlane ja Venemaa tahab arendada temaga koostööd. Minu meelest pole võimalik, et Bush võiks teha sellise sobingu, et müüb taas Baltikumi Venemaale. See oleks uus Molotovi–Ribbentropi pakt! Kogu arvamusõhkkond selles suhtes on muutunud nõnda, et ükski NATO riik ei või enam öelda ei Balti riikide liitumisele. Usun, et Baltimaad liituvad NATO-ga.

Iseasi on, kus ja millal Baltimaad ja Eesti võiksid liituda Euroopa Liiduga. Euroopa Liidu liikmesmaad on kõik seotud laienemisotsusega, nagu teate. Eesti on liitumisvalmiduselt juhtgrupis. Ent olen teie suhtes mingil määral pessimist. Nüüd, kui majandus läheb allamäge, valitseb teatav tahtmatus ja vastuseis laienemisele, ja see kasvab. Seda mitte valitsuste tasemel, vaid avalikus arvamuses. See on murettekitav nähtus ja võib veel tekitada probleeme. Kõik valitsused kinnitavad, et ajakava püsib ja sellest peetakse kinni. 2004. aastal peab algama laienemine. Loodame, et nii ka läheb. Ent peaksime olema veidi ettevaatlikud. Mingeid viivitusi võib veel ette tulla. Ma ei usu, et see takistaks Eesti liitumist, küll aga võib pikendada ettevalmistusaega.

E. A.: Olen vahel mõelnud, et Eestil on üks suur eelis – me oleme nii väikesed. Ei me kõiguta Euroopa kauba- ega tööjõuturgu. Turu seisukohalt tooks meie liitumine kaasa vaid marginaalseid muutusi.

M. J.: See eelis teil on. Ja on ju Eesti jõudsalt arendanud oma majandust ja demokraatiat. Eesti on oma kõlblikkuse poolest paljudest teistest kandidaatriikidest ees. On ka tõsi, et teie liitumine ei maksa Euroopa Liidule praktiliselt midagi. Ent paraku ei seondu see üldpaketiga. Ei saa loota, et Eesti üksinda või ühena vähestest taotlejatest pääseks liitu. Küsimus on: kas kõik või mitte keegi? Kõik Baltimaad ja veel teised riigid. Ütleksin, et Euroopa Komisjon nähtavasti ajab sellist suurt pakettlahendust, et kõik 10 kandidaatriiki saaksid liikmeks samaaegselt. Ainsad, kes jääksid ootama, oleksid Bulgaaria ja Rumeenia. Türgi on muidugi veel iseasi.

E. A.: Püüan selgitada, mis maa see Soome õieti on ja kuidas soomlased elavad. Mida peaks selles suhtes Teie arvates rõhutama?

M. J.: Mitmeid asju, mis oleksid Eestile kasulikud. Üheks läbivaks teemaks võiks olla see, et Soome ühiskonnakäsitlus ja majandus on dramaatiliselt muutunud viimase viie kuni seitsme aasta jooksul. Alates sellest, kui Soome liitus Euroopa Liiduga. Või võtame veel sammu tagasi – sealtmaalt, kui Nõukogude Liit lagunes. Sest see muutis meie positsiooni. Vabastas teatud jõud ja taotlused. See on hämmastavalt muutnud meie poliitilist atmosfääri ja arvamusi. Õigupoolest meie poliitiline süsteem funktsioneerib nüüd teistmoodi. Nüüd meil on efektiivne parlamentaarne süsteem. Varem oli see meil tugevalt presidentaalne. See võiks olla üldine teema, mis võiks olla huvipakkuv. Ja muidugi majandus. Soome firmad on nüüd hoopis teisel tasemel. Ja mitte ainult NOKIA, vaid paljud teised ka.

Järgneb...             

Jaga |