Kaks Eestit II

ALLAN ALAKÜLA,      03. aprill 2002



Jüri Adams teeb Isamaaliidu märkimisväärselt kosunud ajalehes Tribüün (mispuhul õnnitlused konkurentidele!) katse lugejatele seletada mõistet "teine Eesti". Adamsi teadmised ainest oleks vähem lünklikud, kui ta loeks ka Kesknädalat.
"Ma ei tea, kes ja kus võttis "teise Eesti" kasutusele praeguses funktsioonis. See vist ei juhtunud enne 2001. aasta algust. Pärast seda on laienenud väljendi kasutus plahvatuslikult. Mitte keegi kuskil pole selle sisu määratleda püüdnud," kirjutab Adams.

Adamsil on õigus. Mõiste ei tulnud kasutusele enne 2001. aasta algust, sest 2001.aasta 21. märtsi Kesknädala juhtkirja pealkiri oli "Kaks Eestit" (autoriks siinkirjutaja). Täpselt kuu aega hiljem, 21. aprillil ilmus 26 sotsiaalteadlase pöördumine sama pealkirjaga: "Kaks Eestit".
Adamsi väide, et keegi kuskil pole sõnapaari sisu määratleda püüdnud, lükkavad ümber just nimetatud kaks allikat, mis on internetis kergesti leitavad. Kahe Eesti peamiseks eraldusjooneks on mõlemas nimetatud üha suurenev erinevus rahva sissetulekutes.

"Vastandid esimene Eesti - teine Eesti tundub olevat kõige suurema demagoogilise potentsiaaliga väljend, mis kunagi eesti poliitilises sõnavaras on loodud, " arvab Adams.

Olla Eesti kehtiva Põhiseaduse ühe autori Adamsi poolt süüdistatud eesti demagoogilisima väljendi loomises, mõjub siinkirjutajale komplimendina. Seda enam, et kogenud poliitik nimetab endale vastukarva argumente demagoogiaks ju vaid siis, kui tal asisemaid vastuargumente pole.
Mullu esines Eestis avalikus sõnas mõiste "kaks Eestit" aga tõepoolest sedavõrd sageli, et Kesknädal söandas esitada oma juhtkirja "Kaks Eestit" ka Eesti Ajalehtede Liidu korraldatavale ajakirjandusauhindade konkursile. Äramärgitute hulka see siiski ei tõusnud. Ilmselt seepärast, et juhtkirjas oli kahe Eesti tekkeloos oluline roll omistatud ka jõukale Eestile orienteeruvale meediale.
Et laarivalitsuse ajal süvenenud Eesti ühiskonna ja riigi toimimisvõimet ohustava kihistumise teema leidis laia käsitlust siiski ka selles meedias (tõsi, mõiste allikale ei viidatud kunagi), siis on eriti kahetsusväärne, et teenekas ERSPlane Adams kolmikliidu poliitika ühe raskeima tagajärje käsitlust demagoogiaks peab.

Mitu tuhat tähemärki kahe Eesti teemal ära kirjutanud Adams tõmbab loo kokku soovitusega parteikaaslastele: "Oleks hea, kui ükski isamaaliitlane (laiemalt mittedemagoog) kunagi oma kõnes neid sõnu ei kasutaks. Kuuldes kaasvestlejat neid tarvitamas, oleks õige rahulikult paluda täpsustada, mida ta nende all mõtleb. Kui jutt on vaestest, siis mille poolest vaestest? Kui raha poolest vaestest, siis millisest sissetulekupiirist on jutt? Kui jutt on rikastest, siis millist tüüpi rikkaid mõeldakse? Jne"

KESKMÕTE
Toetus euroliidule suurenes samaaegselt valitsuse vahetusega. Pole võimatu, et liberaaltsentristlik koalitsioon suudab midagi teha ka raha poolest rikka ja rahast vaese kahe Eesti vahelise sotsiaalkuristikuga.

Sellest on ju möödas vaevalt 20 aastat, kui küsimusi stiilis: "mida te selle all täpselt mõtlete" esitasid pädevad organid vestlustel jõuludel kerkos käinud noorte ja vorstisabas tekkinud nõukogudevastase elemendiga.
Adams ise on ju pidanud kunagi organite esindajatega suheldes ilmselt rohkem kui enamik meist vastama rahulikult esitatud küsimustele a la mis just täpselt teile NSVLis ei meeldi? KGBlastele võis teha nalja formaalse hariduseta dissidendi usk, et nõukogude süsteem on savijalgadel. Täna on Eesti viiekordset keskmist palka saav Adams kahjuks ise see, kes probleemi tunnistamise asemel küsib rahulikult: "Aga millisest sissetulekupiirist algab vaesus?"

Kahe Eesti mõiste on Arnold Rüütli presidendiks valimise ja Kesk/Reformi valitsuse tekke järel meediast taandunud. Ilmselt see Adamsile muret teebki. Ühiskondlikus retoorikasse domineerivad selle asemel mõisted nagu sotsiaalareng, tasakaalustamine ja töötav Eesti.
Võib-olla ongi kolmikvalitsuse ajal "teise Eesti" tiitlit kandnuil tekkinud kerge lootus asjade paranemiseks? Igatahes toetus Euroopa Liidule suurenes samaaegselt valitsuse vahetusega. Kuigi Mõõdukad ja Isamaaliit taovad ikka veel trummi, nagu kaugeneks Kesk/Reformi valitsusega Eesti euroopalikest väärtustest. Pole võimatu, et liberaaltsentristlik koalitsioon suudab midagi teha ka raha poolest rikka ja raha poolest vaese kahe Eesti vahel haigutava sotsiaalkuristikuga.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (37)